Näited elust enesest.
Uurimisküsimus: Kuidas kiviaja inimesed elasid?
(Selleks eraldada raha, aega ja kõvasti vaeva)
Vastus: 0,3.
Kõik muud sellele lisanduvad selgitused olevat liiga esseelikus vormis, lähevad teemast liiga kaugele, ning polevat tehtud tööga seotud.
Igav, kuid see-eest teaduslik (?)
Sunday, May 29, 2011
Tuesday, May 17, 2011
Abielust - patoloogiliselt
Mispärast on abielu patoloogilised pooldajad ja eitajad ohtlikud? Miks ma ei taha nendega suhteid? Miks soovitan seda sullegi?! Uskumatu, kuidas see toimib. Lihtsalt küsi esmakohtumisel, kas tegelane on põhimõtteline abielu vastane. Või siis pooldaja? Kelle kinnismõtteks on -jajaa - abielluda!
Taustaks ütlen ära niipalju, et abielu on juriidiline leping. Mõne jaoks on see kohustus jumala ees, aga usklikest ma täna ei räägi. Et oleks selge - leping on üldiselt hea ja kaitseb osapooli, annab hulga hüviseid riigi poolt, samas võib see tuua kaasa tülisid inkassaatorite ja muude varalepingutega. See arutletud ja kaalutud, lähen edasi.
Vihkajatest
Siin on jutt lühike. Kui vihkaja on piisava tarkusega, saab ta aru, et inimestevahelisi suhteid ei muuda halvaks mingi sotsiaalseid hüvesid pakkuv paber. Mõnel on skeem peas, et abielus inimesed on õnnetud. Oleksid nad õnnelikumad üksi olles või oleks kõik hästi siis, kui ei oleks kunagi pidu peetud ja klaase kokku löödud? Kas paber või pulmapidu iseenesest rikub kõik ära? Ei?! Okei, arutlusvõimet nagu on.
Mis siis paneb abielu vastu olema? On 2 põhjust.
1 variant. Inimene on ebausaldusväärne. Jah, ta tahab elus lihtsalt võtta ja koguda. Ta saab aru, et abielu annab hüvesid, aga ta on ikka selle vastu. Miks? Sest sel hetkel kui ta teisele noa selga lööb ja minema kõnnib, meeldib talle see, et ühiskond ei vaata talle viltu. "Mida?" küsib ta suurte silmadega. "Mina ei tea, mida see eit ajab. Mina võtan oma 7 asja ja kaon. Ma pole midagi võlgu."
või siis "Mis, keri põrgu, vastik mees, meil ei olnud midagi ja lapsed on minu. Ma sõidan oma uue silmarõõrmuga välismaale ära".
Ma võtan nsisi nagu sokke, enam ei meeldi, viskan minema. Kui vingub - uks on seal. Nii on mehe jaoks parim.
Kas ma peaksin tahtma pikaajalist suhet kellegagi, kes rokarollitab minuga ja mingil suvalisel hetkel, kuid on lausa ette plaaninud mulle noa selga lüüa? Keegi, kes põhimõtteliselt plaanibki enda kasuks kõik pöörata ja mitte saada hüviseid lepingust, kuna lepingu temapoolsel rikkumisel on kohustused pinnuks silmas? Kasi minema, kalts, kui sinuga enam lõbus pole! Ma ei vaevu sinuga isegi kenasti suhet lõpetama vaid pesen tagumiku püha veega puhtaks ja kõnnin süütuna minema.
2. variant. Vihkaja ei usalda mitte kedagi. Jah, ta saab aru, et abieluga kaasneb peale hüvede ka kohustusi. Kas ta on võimeline aru saama kontseptsioonist, et mõned inimesed tunnevad üksteist väga hästi ja usaldavad nii palju, et abiellumine on loomulik samm? Ei! Neil on miljon lugu sellest, kuidas kõik mehed on sitapead ja bandiidid. Või kuidas naised on kasuahned bitchid! OK, mõned on, võib-olla enamik on. Aga sa väidad, et maailmas põhimõtteliselt ei leidu mitte kedagi, kes oleks väärt abielulist suhet?! Küsi ka, ega too juhuslikult hinges feminist pole - võid vabalt avastada, et neiuke jälestab kogu meessugu. Jah, ka sind, kui sa pole naisena sündinuna lunastatud!
Sinuga on midagi väga valesti sel juhul ja kas ma peaksin tahtma sinuga suhelda, kui sa pead mind ka potentsiaalseks kõrilõikajaks? Kõiki pead selleks. Tore küll. Kui oled naissoost, siis tõenäoliselt unistad sellest, kuidas viljastada lapsi ilma meestepoolse teeneta. Või mehena unistad, et naistele näidataks mingite jõudude poolt kätte nende tegelik loomulik koht.
Patoloogilised pooldajad
Teiega on veel lühem jutt kui vihkajatega.
Sa saad ju aru, et paber ei loo veel mingit suhet? Oled usklik? Ei ole? Mis sul siis viga on? Sa usud, et inimesed peavad olema juriidiliselt kinni tsemenditud ja maailm saab otsa, kui on põhjust leping lõpetada! Usud sa, et inimestel on mingi kohustus elada sama toanaabriga elu lõpuni? Ütleme, alustad ühikooliajast ja nii kuni kirstuni? Kas sa usud, et inimesed võivad muutuda, nii et oleks täiesti loomulik suhelda vahelduseks ka teistega, kellega on samad huvid? Ei?
Kas sa arvad, et inimestel on kohustus töllerdada aastakümneid üksteise kõrval isegi siis, kui nad oleksid palju õnnelikumad kuskil mujal? Halloo! Teha üksteise elu põrguks - on ikka elu eesmärk valitud! Kas emotsionaalne julgus elu juhtida ja otsida õnne on läbikukkumine sinu maailmapildis? Kas arad on rohkem hinnas, kes 20-aastasena pannakse paari ja nii karkudega ja ilma edasiste mõttepausideta veel oma 80 aastat takkajärge, kui jumal tervist vaid annaks?!
Kui sinu elu eesmärk on saada ometi omale naine või mees, et siis rahulikult vedeleda (elu eesmärk on täidetud ju), on see ikka päris-päris VAU!-efekt minu jaoks. Mis ma olen sulle siis augutäitja? Või olen auk, mida täita?
Ma omanditundest ja armukadedusest ja vabaduse piiramisest ei räägigi. Midagi pole rääkida.
Põgene, vaba laps!
Vau! On ikka asju. Kuidas oleks kontseptsiooniga, et ma olen täisväärtuslik kaaslane ja naine ja sina oled ka imeline inimene? Võib ju kokku saada, istuda maha, jagada maailmasid ja tunda, et me pole üksi. Ma ei kavatse oma sõpradele nuga selga lüüa ja usun, et kõik saab selgeks ühel või teisel moel. Ootan, et minusse suhtutaks ka lausa soovitava imetlusega, et arvestatakse võimalusel mu nõrkustega ja võetakse nagu ma olen. Ajapikku saab su selgemaks üksteise veidrused ning saab tugevusi lihtsalt fantastiliselt koos töötama panna. Suurepärane ju. Ja ma usun, et kui ma tahan millalgi edasi minna mujale, siis kas see muudab põhimõtteliselt midagi? Ei, me saame asjad selgeks ja ma ei reeda kedagi. Kui teine otsustab mind teadlikult kahjustada ja sellega suhte lõpetada, siis on seegi tema vaba austusväärne valik ja tahe (eelistaksin muidugi teisiti). Võib-olla ise hakkan reeturiks ükspäev, kuid seda ma täna enda kohta ei tea, kui kibestunud olen mõne aasta pärast. Ei kavatse, aga olen avatud muutustele. Tead mis?! Ma olen vaba, mul pole mingit neurootilist silmust kaelas ja ahelaid ja karjeid "EI, seda sa teha lihtsalt ei tohi, või muidu....". võin kõike teha, ja ma võin olla inimesega pikaajalises suhtes, kus kasvame koos ja teeme uusi asju. Kuniks on see vajalik ja meeldiv ja eluterve.
Niisiis kui -
...sa oled ebausaldusväärne
...sul on probleeme inimeste lähedale laskmisega, kuna sa ei usalda mitte kedagi
...sul on tõsine kinnismõte suhte ja inimese omamisest
...sa kavatsed abielluda kellegiga selleks, et tollele haiget teha hiljem (nt võtta ära ta raha)
.... siis ma olen aus ja ütlen, et minuga suhelda oleks ikka päris tõsine viga. Sa ei saa minult seda lugupidamist ja armastust ja omaksvõttu, mida iga inimhing võiks väärida.
PS. jah, ma arvan, et suhte lõpetamine on valus. Muidugi on. On siis vaja suhte lõpetamist vältida ja edasi vegeteerida? Kelle pärast? Kas lapsed ütlevad sulle pärast suur-suur aitäh, emme ja issi, et olite kirjeldamatult õnnetud meie pärast. Aitäh! Olite suureks eeskujuks! Kui keegi abiellub selle pärast, et pärast on raskem ära minna üksteise juurest - tulge maa peale, inimesed. Mul pole lihtsalt sõnu. Võid peeglisse vaadata ja öelda endale suur aitäh! Juhhei, tänu abielulepingule satun lahutuspaberitega otse vaimuhaiglasse. Või kui maksad lahutuse raskusega oma partnerile kätte - vaata peeglisse ja mõtle, mis sorti inimene sinust on saanud ja ütle veelkord aitäh nutikuse eest. Sest on üsna kindel, et mitte keegi teine seda ei ütle.
Taustaks ütlen ära niipalju, et abielu on juriidiline leping. Mõne jaoks on see kohustus jumala ees, aga usklikest ma täna ei räägi. Et oleks selge - leping on üldiselt hea ja kaitseb osapooli, annab hulga hüviseid riigi poolt, samas võib see tuua kaasa tülisid inkassaatorite ja muude varalepingutega. See arutletud ja kaalutud, lähen edasi.
Vihkajatest
Siin on jutt lühike. Kui vihkaja on piisava tarkusega, saab ta aru, et inimestevahelisi suhteid ei muuda halvaks mingi sotsiaalseid hüvesid pakkuv paber. Mõnel on skeem peas, et abielus inimesed on õnnetud. Oleksid nad õnnelikumad üksi olles või oleks kõik hästi siis, kui ei oleks kunagi pidu peetud ja klaase kokku löödud? Kas paber või pulmapidu iseenesest rikub kõik ära? Ei?! Okei, arutlusvõimet nagu on.
Mis siis paneb abielu vastu olema? On 2 põhjust.
1 variant. Inimene on ebausaldusväärne. Jah, ta tahab elus lihtsalt võtta ja koguda. Ta saab aru, et abielu annab hüvesid, aga ta on ikka selle vastu. Miks? Sest sel hetkel kui ta teisele noa selga lööb ja minema kõnnib, meeldib talle see, et ühiskond ei vaata talle viltu. "Mida?" küsib ta suurte silmadega. "Mina ei tea, mida see eit ajab. Mina võtan oma 7 asja ja kaon. Ma pole midagi võlgu."
või siis "Mis, keri põrgu, vastik mees, meil ei olnud midagi ja lapsed on minu. Ma sõidan oma uue silmarõõrmuga välismaale ära".
Ma võtan nsisi nagu sokke, enam ei meeldi, viskan minema. Kui vingub - uks on seal. Nii on mehe jaoks parim.
Kas ma peaksin tahtma pikaajalist suhet kellegagi, kes rokarollitab minuga ja mingil suvalisel hetkel, kuid on lausa ette plaaninud mulle noa selga lüüa? Keegi, kes põhimõtteliselt plaanibki enda kasuks kõik pöörata ja mitte saada hüviseid lepingust, kuna lepingu temapoolsel rikkumisel on kohustused pinnuks silmas? Kasi minema, kalts, kui sinuga enam lõbus pole! Ma ei vaevu sinuga isegi kenasti suhet lõpetama vaid pesen tagumiku püha veega puhtaks ja kõnnin süütuna minema.
2. variant. Vihkaja ei usalda mitte kedagi. Jah, ta saab aru, et abieluga kaasneb peale hüvede ka kohustusi. Kas ta on võimeline aru saama kontseptsioonist, et mõned inimesed tunnevad üksteist väga hästi ja usaldavad nii palju, et abiellumine on loomulik samm? Ei! Neil on miljon lugu sellest, kuidas kõik mehed on sitapead ja bandiidid. Või kuidas naised on kasuahned bitchid! OK, mõned on, võib-olla enamik on. Aga sa väidad, et maailmas põhimõtteliselt ei leidu mitte kedagi, kes oleks väärt abielulist suhet?! Küsi ka, ega too juhuslikult hinges feminist pole - võid vabalt avastada, et neiuke jälestab kogu meessugu. Jah, ka sind, kui sa pole naisena sündinuna lunastatud!
Sinuga on midagi väga valesti sel juhul ja kas ma peaksin tahtma sinuga suhelda, kui sa pead mind ka potentsiaalseks kõrilõikajaks? Kõiki pead selleks. Tore küll. Kui oled naissoost, siis tõenäoliselt unistad sellest, kuidas viljastada lapsi ilma meestepoolse teeneta. Või mehena unistad, et naistele näidataks mingite jõudude poolt kätte nende tegelik loomulik koht.
Patoloogilised pooldajad
Teiega on veel lühem jutt kui vihkajatega.
Sa saad ju aru, et paber ei loo veel mingit suhet? Oled usklik? Ei ole? Mis sul siis viga on? Sa usud, et inimesed peavad olema juriidiliselt kinni tsemenditud ja maailm saab otsa, kui on põhjust leping lõpetada! Usud sa, et inimestel on mingi kohustus elada sama toanaabriga elu lõpuni? Ütleme, alustad ühikooliajast ja nii kuni kirstuni? Kas sa usud, et inimesed võivad muutuda, nii et oleks täiesti loomulik suhelda vahelduseks ka teistega, kellega on samad huvid? Ei?
Kas sa arvad, et inimestel on kohustus töllerdada aastakümneid üksteise kõrval isegi siis, kui nad oleksid palju õnnelikumad kuskil mujal? Halloo! Teha üksteise elu põrguks - on ikka elu eesmärk valitud! Kas emotsionaalne julgus elu juhtida ja otsida õnne on läbikukkumine sinu maailmapildis? Kas arad on rohkem hinnas, kes 20-aastasena pannakse paari ja nii karkudega ja ilma edasiste mõttepausideta veel oma 80 aastat takkajärge, kui jumal tervist vaid annaks?!
Kui sinu elu eesmärk on saada ometi omale naine või mees, et siis rahulikult vedeleda (elu eesmärk on täidetud ju), on see ikka päris-päris VAU!-efekt minu jaoks. Mis ma olen sulle siis augutäitja? Või olen auk, mida täita?
Ma omanditundest ja armukadedusest ja vabaduse piiramisest ei räägigi. Midagi pole rääkida.
Põgene, vaba laps!
Vau! On ikka asju. Kuidas oleks kontseptsiooniga, et ma olen täisväärtuslik kaaslane ja naine ja sina oled ka imeline inimene? Võib ju kokku saada, istuda maha, jagada maailmasid ja tunda, et me pole üksi. Ma ei kavatse oma sõpradele nuga selga lüüa ja usun, et kõik saab selgeks ühel või teisel moel. Ootan, et minusse suhtutaks ka lausa soovitava imetlusega, et arvestatakse võimalusel mu nõrkustega ja võetakse nagu ma olen. Ajapikku saab su selgemaks üksteise veidrused ning saab tugevusi lihtsalt fantastiliselt koos töötama panna. Suurepärane ju. Ja ma usun, et kui ma tahan millalgi edasi minna mujale, siis kas see muudab põhimõtteliselt midagi? Ei, me saame asjad selgeks ja ma ei reeda kedagi. Kui teine otsustab mind teadlikult kahjustada ja sellega suhte lõpetada, siis on seegi tema vaba austusväärne valik ja tahe (eelistaksin muidugi teisiti). Võib-olla ise hakkan reeturiks ükspäev, kuid seda ma täna enda kohta ei tea, kui kibestunud olen mõne aasta pärast. Ei kavatse, aga olen avatud muutustele. Tead mis?! Ma olen vaba, mul pole mingit neurootilist silmust kaelas ja ahelaid ja karjeid "EI, seda sa teha lihtsalt ei tohi, või muidu....". võin kõike teha, ja ma võin olla inimesega pikaajalises suhtes, kus kasvame koos ja teeme uusi asju. Kuniks on see vajalik ja meeldiv ja eluterve.
Niisiis kui -
...sa oled ebausaldusväärne
...sul on probleeme inimeste lähedale laskmisega, kuna sa ei usalda mitte kedagi
...sul on tõsine kinnismõte suhte ja inimese omamisest
...sa kavatsed abielluda kellegiga selleks, et tollele haiget teha hiljem (nt võtta ära ta raha)
.... siis ma olen aus ja ütlen, et minuga suhelda oleks ikka päris tõsine viga. Sa ei saa minult seda lugupidamist ja armastust ja omaksvõttu, mida iga inimhing võiks väärida.
PS. jah, ma arvan, et suhte lõpetamine on valus. Muidugi on. On siis vaja suhte lõpetamist vältida ja edasi vegeteerida? Kelle pärast? Kas lapsed ütlevad sulle pärast suur-suur aitäh, emme ja issi, et olite kirjeldamatult õnnetud meie pärast. Aitäh! Olite suureks eeskujuks! Kui keegi abiellub selle pärast, et pärast on raskem ära minna üksteise juurest - tulge maa peale, inimesed. Mul pole lihtsalt sõnu. Võid peeglisse vaadata ja öelda endale suur aitäh! Juhhei, tänu abielulepingule satun lahutuspaberitega otse vaimuhaiglasse. Või kui maksad lahutuse raskusega oma partnerile kätte - vaata peeglisse ja mõtle, mis sorti inimene sinust on saanud ja ütle veelkord aitäh nutikuse eest. Sest on üsna kindel, et mitte keegi teine seda ei ütle.
Wednesday, May 11, 2011
Aitäh, mu vanad sõbrad
Dialoogid näidendist. (nr 2 hoiab tempot!!)
/väärkasutatud ja parasiitne sõna "suhtlemine", (nagu nr 1 seda olukorda tajub), ajab nr 1 öökima. Nr 2 andestab pika pilguga väärikalt nr 1-le ta õnnetu väärtaju "suhtlemisest". Stseeni lõpp.
- 1. Oi, sa näed täna halb välja
- 2.Sa tahtsid mind solvata
- 1. ei tahtnud.
- 2. tahtsid küll
- 1. EI!
- 2. TAHTSID; kuna sa ütlesid, et olen kole.
- 1 ei öelnud, ma... kas ma tõesti...
- (tempo!)
- 2. ütlesid küll. kas mina, ennast austav daam, pean sinu arvates seda taluma?. oled lihtsalt loll, kui nii arvad. kui tuled jälle vabandama, et sa ei oska.... vaata peeglisse, sa oledki loll. Ma ei suhtle sinuga enam. Jäägu sulle sinu arvamus, et ma ei kõlba kuhugi. Ma ei suhtle sinuga enam. Aitäh, et oma arvamuse ütlesid. Aitäh, et olid siiras! Aitäh!
- 1. ma tahtsin küsida, kas oled haige. Ma hoolin sinust. vabandust, kui vale mulje jätsin
- 2. mind ei huvita. mul on õigus oma arvamusele. Sinul on õigus enda arvamusele. sina arvad teisiti. ma aktsepteerin sind.
- 1. mida vittu ma valesti tegin?! Mida... ? (kaalutlev vaikus ei kesta kaua, hoiame tempot)
- 2. ma edaspidi suhtlen ainult nendega, kes ei solva mind. ma tahan suhelda nendega, kes ütlevad mulle, et olen väärt austust ja et olen imeilus printsess kasvõi. Naistel on seda vaja, tead küll. Sina peaksid seda teadma. Kui sina seda ei arva, on see ainult sinu valik; ja mina sinuga enam ei suhtle. See on minu loomulik õigus selles sundolukorras. Ja kullake, katsu end veidigi ohjeldada ja võta teadmiseks, et edaspidi ma end enam vittu saata ei lase. Eksole?
/väärkasutatud ja parasiitne sõna "suhtlemine", (nagu nr 1 seda olukorda tajub), ajab nr 1 öökima. Nr 2 andestab pika pilguga väärikalt nr 1-le ta õnnetu väärtaju "suhtlemisest". Stseeni lõpp.
Loovus ja loogika
Kõigile, kellele Tiina loogikapostitus hirmu naha vahele tõi - siin on paar lohutavat sõna. Nimelt, kiputakse mõtlema, et need va rangelt loogilised inimesed on nii küünilised ja kuivetud, et kui ise loogiliseks hakata, kaob igasugune liha kontidelt ja muutud ise ka üheks hammasrattaks mingis hingetus masinas. Ma võin aga julgelt kinnitada, et loogika on alati olnud loovuse sõber ja veelgi enam võin kinnitada ümberpöördut: loovus on suur loogika sõber. Ehk sa võid olla ühtaegu loogilise mõtlemisega ja samaaegselt näha maailmas iga nurga peal ilu, lugeda kõikvõimalikest hetkedest välja poeesiat ja muheleda rahus.
Mulle miskipärast tundub, et sellised kiiksud, nagu näiteks maltsasöömine või siis kettkirjade mütoloogiliste maailmade edasikandmine, on paljuski kantud põhimõttelisest kaitsehoiakust vaenuliku välismaailma suhtes. Tõmmatakse vahepeal range joon "sisemise" ja "välimise" vahele. Antakse põlglikke hinnanguid egoismi, väliste väärtuste ja mis iganes muude nähtuste osas, mis ahistavaks võivad osutuda. Tuntakse, et see maailm on põhimõtteliselt kuri ja üritatakse sellest kõikehõlmavast kurjusest pääseda. Aga samas avastatakse, et see, mida peetakse kurjaks, on siiski mestis meie vana teada-tuntud loogikaga. Ilmneb, et käib tapmine, üksteise söömine; nähtub, et tugevamad kontrollivad nõrgemaid, et kurvad asjad ei juhtu alati mingil õiglasel eesmärgil, et elu lõpeb surmaga jne. Ja siiski - alles jääb loogika, kõik klapib, et nii need asjad käivadki. Pöördutakse siis kõige sellise poole, mis pakub leevendust oma hirmule. Selle külma ja vaenuliku maailma keskele luuakse rõhutatult irratsionaane saareke, kus kehtivad just sellised reeglid, mis kuidagiviisi sobituvad mingi üksikisiku kapseldunud maailmapildiga, mida ta siis võib-olla nimetab spirituaalseks või heaks.
Me jõuame mingil maal järeldusele, et see külm, elutu masin, mida me nimetame väliseks maailmaks, on tegelikult kirjeldamatu tohuvabohu, mis võimaldab endas juhtuda kõike. Ja mida rohkem me sellele julgeme mõelda, mida rohkem me julgeme selle juures peatuda, seda enam me võime avastada, et lõpeks on maailm just elu täis. Me vaatame, kuidas käib lõputu tants, mis on nii suur, võimas ja tuline, et kohutabki eemale need, kes elu kardavad. Nemad aga, uskudes endid siiski olevat elusolendid, hakkavad taidlema - loovad oma maailmakesed.
Vaadakem siis, kui julgeme, oma varjutamata silmadega, maailma just sellisena, nagu ta on. On hämmastav, mida me sealt leida võime. Ühtaegu tarretav ja inspireeriv, elu oma lugematuis tahkudes on tõepoolest ime: mõelge kas või selle peale, kuidas töötavad meie meeled, kuidas töötab meie aju. Ja kirss selle tordi peal on asjaolu, et see ime on loogiline. See kõlab paradoksaalselt - aga kõikide taidluste kiuste - pole seda. Hoidugem loogikast küll rääkimast kui mingist jumalusest, mis vastab kõikidele küsimustele, sest, olgem ausad, nõnda võib kapselduda uude ebaloogilisse üle-intellektuaalsesse süsteemi. Kasutage oma elu elamisel julgelt ka intuitsiooni, kõhutunnet, kui tahate, ka unenägusid, aga ärge unustage loogikat, sest loogika paneb kõikidele nägemustele, kõikidele tunnetustele, aimdustele lõpliku ja kinnitava punkti, mis paneb värisema ka kõige ebareligioossema küüniku.
Mulle miskipärast tundub, et sellised kiiksud, nagu näiteks maltsasöömine või siis kettkirjade mütoloogiliste maailmade edasikandmine, on paljuski kantud põhimõttelisest kaitsehoiakust vaenuliku välismaailma suhtes. Tõmmatakse vahepeal range joon "sisemise" ja "välimise" vahele. Antakse põlglikke hinnanguid egoismi, väliste väärtuste ja mis iganes muude nähtuste osas, mis ahistavaks võivad osutuda. Tuntakse, et see maailm on põhimõtteliselt kuri ja üritatakse sellest kõikehõlmavast kurjusest pääseda. Aga samas avastatakse, et see, mida peetakse kurjaks, on siiski mestis meie vana teada-tuntud loogikaga. Ilmneb, et käib tapmine, üksteise söömine; nähtub, et tugevamad kontrollivad nõrgemaid, et kurvad asjad ei juhtu alati mingil õiglasel eesmärgil, et elu lõpeb surmaga jne. Ja siiski - alles jääb loogika, kõik klapib, et nii need asjad käivadki. Pöördutakse siis kõige sellise poole, mis pakub leevendust oma hirmule. Selle külma ja vaenuliku maailma keskele luuakse rõhutatult irratsionaane saareke, kus kehtivad just sellised reeglid, mis kuidagiviisi sobituvad mingi üksikisiku kapseldunud maailmapildiga, mida ta siis võib-olla nimetab spirituaalseks või heaks.
Me jõuame mingil maal järeldusele, et see külm, elutu masin, mida me nimetame väliseks maailmaks, on tegelikult kirjeldamatu tohuvabohu, mis võimaldab endas juhtuda kõike. Ja mida rohkem me sellele julgeme mõelda, mida rohkem me julgeme selle juures peatuda, seda enam me võime avastada, et lõpeks on maailm just elu täis. Me vaatame, kuidas käib lõputu tants, mis on nii suur, võimas ja tuline, et kohutabki eemale need, kes elu kardavad. Nemad aga, uskudes endid siiski olevat elusolendid, hakkavad taidlema - loovad oma maailmakesed.
Vaadakem siis, kui julgeme, oma varjutamata silmadega, maailma just sellisena, nagu ta on. On hämmastav, mida me sealt leida võime. Ühtaegu tarretav ja inspireeriv, elu oma lugematuis tahkudes on tõepoolest ime: mõelge kas või selle peale, kuidas töötavad meie meeled, kuidas töötab meie aju. Ja kirss selle tordi peal on asjaolu, et see ime on loogiline. See kõlab paradoksaalselt - aga kõikide taidluste kiuste - pole seda. Hoidugem loogikast küll rääkimast kui mingist jumalusest, mis vastab kõikidele küsimustele, sest, olgem ausad, nõnda võib kapselduda uude ebaloogilisse üle-intellektuaalsesse süsteemi. Kasutage oma elu elamisel julgelt ka intuitsiooni, kõhutunnet, kui tahate, ka unenägusid, aga ärge unustage loogikat, sest loogika paneb kõikidele nägemustele, kõikidele tunnetustele, aimdustele lõpliku ja kinnitava punkti, mis paneb värisema ka kõige ebareligioossema küüniku.
Tuesday, May 10, 2011
sõnavabadus
Mis arvata neist põhjustest sõnavabadust piirata?
1. kui sa seda* ütled, siis ma lihtsalt lahkun ja ei mängi sinuga enam
2. kui sa seda* ütled, siis ma solvun ja haavun ja sina oled süüdi
3. mina ütlen*, kuidas käituda. Kui sa nii ei tee nagu käsin, saan pahaseks
4. kui sa midagi* ütled, ma tõlgendan seda omamoodi ja satun paanikasse
5. kui sa seda* ütled, hakkan sinust taga rääkima
6. kui sa seda* ütled, satun ma depressiooni, et kahetsed elu lõpuni.
*tärn pole kunagi defineeritud
1. kui sa seda* ütled, siis ma lihtsalt lahkun ja ei mängi sinuga enam
2. kui sa seda* ütled, siis ma solvun ja haavun ja sina oled süüdi
3. mina ütlen*, kuidas käituda. Kui sa nii ei tee nagu käsin, saan pahaseks
4. kui sa midagi* ütled, ma tõlgendan seda omamoodi ja satun paanikasse
5. kui sa seda* ütled, hakkan sinust taga rääkima
6. kui sa seda* ütled, satun ma depressiooni, et kahetsed elu lõpuni.
*tärn pole kunagi defineeritud
Monday, May 9, 2011
Lahendus hullusele - loogika
Keegi võiks õpetada loogilist mõtlemist. Keegi võiks kas õpetada või mõelda teie eest loogiliselt. See on oluline. Ma täna põhjendan, miks ma muigan teie peale. On küsitud, et miks mul selline kerge muie näol on ja kas ma irvitan või mis? Ja siis - näed ju isegi, siin ei ole millegi üle naerda. On või? Mis sul viga on? Räägin oma irvest vandenõuteooriate üle, ühtlasi vaatan Toivo Tänavsuu artiklit "murunäksijatest" ja mainin ka neid, kes suhtlusvõrgustikes lolle kettkirju saatnud. Tappev mürk on Tartu haiglates, ka seda väidan jumala (kriitika)vabalt. Sünonüümid on jumalikud, ka sellest.
Niisiis ärevus tabab, kui miski ähvardab. Ohu peamine põhjus on loogilise mõtlemise totaalne puudumine. Kust see tuleb? Matemaatikatundide möödalask? Ebaloogilise ema eeskuju? Vaimse võimekuse puudus? Põhimõtteline otsus olla ignorantne?
Teoorias uues olukorras me suudame mõelda ja tegutseda sellest parimale teadmisele vastavalt. Kui on hirm, tuleb mõelda. Aga ei, keeldutakse!! Lihtsalt paanitsetakse.
Kust see tuleb? Me Mardiga taaskord mõtlesime selle üle ega tea vastust. Õppinud folkloristikat, aga ka see ei anna vastust. Miks inimesed võtavad omaks mingi suvalise ebaloogilise pärimuse? Hakkavad uskuma ja on ärevuses, kui oma usku ei kummarda? Need usundid tulevad nii tühja koha pealt lihtsalt. WTF? Keegi seletaks?
Üks, nimesid nimetamata, saatis kunagi mulle edasi umbes taolise sisuga kirja.
"Ma olen kettkiri. Saada mind edasi 10 inimesele. Või muidu sind tapetakse. Üks inimene 6. mail Tartus, kes mind edasi ei saatnud, tapeti. Tema laipa ei leitud kunagi"
Nonii, enne kui paanikasse sattuda, tuleks kasutada loogikat. Kiri levib ja ta tahab, et teda paljundataks. Nii, kiri jõudis mu postkasti. See on kiri, mida see õnnetu hing, kes surma sai, edasi ei saatnud. Kiri suri ta läpakasse või postkasti. Teiseks, isegi kui kettkiri moodustas teksti maagiaga oma elavatesse jäsemetesse, siis tasuks mõelda, kuidas on kirjal teadmine laiba olemasolust (?). Kuidas saab kiri teada midagi, mida keegi pealt ei näinud? Inimene on kadunud, aga kiri teab, et tapetud. Kas kiri isiklikult läks ja tappis ta ära, tuli tagasi ja kirjutas info eesti keeles kirja lõppu? Kas ta tahab vihjata, et ta teeb seda jälle? Ma ei tea, miks ma seda vestlust arendan.... Kui sa usud täie mõistusega, et kiri tuleb, tapab, teab ja kasutab füüsilse maailma vahendeid, jumal sinuga... Ma aktsepteerin. Aga miks sa, enne saatmist, keeldud põhimõtteliselt mõtlemisest?
Valitsus lõi tapva viiruse ja peitsis selle rohupullidesse. Ainuke inimene, kes seda teadis, oli autojuht, kes tapeti Tartus Riia tn ristil USA valitsuse poolt täna kell 15.30 7.mail 2011.aastal. Keegi ei näinud seda ja kõik eitavad seda. See mürk on viidud Tartu perearstikeskustesse ja haiglatesse ja arstid süstivad seda. Et me jääksime haigeks. Pea meeles, ära jää haigeks, ära mine haiglasse. Või sind tapetakse. Valitsus eitab kõike.
Ma küsin lugupidavalt - kes siis seda lugu siin Tartus pealt nägi kui keegi ei näinud? Kes kirjutas selle loo üles ja tahab päästa maailma? Kes lekitas selle WikiLeaksile või kuhu ometi? Kellele ta sellest algselt rääkis?
Kogu maailm eitab - argument kui jumalik tõestus, et minu loogiline süsteem on tõestatud.
Sünonüümid? Sünonüümid on pahad. Sünonüümid on head. Sünonüümid on loogilised. See on põhjus ja tagajärg.
Veel on igasugust pärimust ja kombeid, mis põhineb suvalistel sünonüümidel. Selle peale pani mõtlema see lugu, kus ema pakub lastele toiduks ainult taimi ning et lapsti hoida "eluvõõruse" eest, ei viida neid kooli. http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/rikas-pere-narib-muru-ja-soovitab-teilegi.d?id=45340801
Näiteid sellisest sünonüümidega põhjendamisest.
Liha söömine on halb, kuna inimesed söövad liha. Liha sünonüüm on "raibe" ja "surnud loom". Järelikult on õigem süüa hoopis taimi. Taimed on head, kuna taime sünonüüm on "roheline" ning "toores" ja "vitamiinid". Taim ei ole surnud loom.
Viidatud artiklist selgub, et ema annab lastele süüa ainult taimi. Ta välistab igasuguse loomse toidu. Kommentaare on hämmastav lugeda. Emotsioonid. AGA on julm loogikaviga. Kõik justkui viitavad võrdusele loomne toit = liha (looma lihased, siseelundid). Keegi ei pööra esimestes kommentaarides tähelepanu, et loomne toit = piim, munad, liha, kala, putukad jm. Loogikaviga.
Unenäod ja hallutsinatsioonid?!
"Ma söön ainult taimi, kuna liha on öka" argument vs "liha tuleb süüa" kütab tohtutid kirgi. Pole vahet, mis põhjendused sellega kaasnevad. Mina tahan pöörata tähelepanu, et halllloooo!!! inimesed, kus on Teie loogiline mõtlemine?? Kus on loodusteaduslik maailmapilt? Tõendite läbi vaatamine? Tõendite otsimine?
"Ma nägin eile unenägu, milles mulle öeldi, et toores on hea ja tervis ja öko." Järelikult kõik uuringud, mis väidavad, et inimkehas eksisteerib asendamatuid rasvhappeid, mida saab ainult loomsest toidust, on vale.
"Ma nägin eile unenägu, milles öeldi, et minu keha ei vaja liha". Nii on. "Mulle koitis ärgates, et liha on räpane"
"Ma nägin unes, et ainuke mees, kes teadis, et ma pean taimi sööma, tapeti salaja. Ta tapeti sellepärast, et maailm usuks edasi miljoneid teadlasi, kes ütlevad, et tervise nimel peaks loomseid asju tarbima"
"Ma olen hea inimene. Kogu liha, mis pannakse minu taldrikusse, lendab prügikasti. Sellepärast, et ma olen hea. Ma ei söö loomi"
"Jumal ütles mulle, et taimede ja putukate ja kalade tapmine on hea, aga imetaja tapmine on patt." Seega me ei tohi süüa lehma ega siga."
Ma ei tohi anda lapsele piima, liha, kala, putukaid, kala, sest mulle öeldi unenäos, et see pole hea. Ma tean, et teistel seda unenägu ei olnud ning nemad usuvad füüsilise maailma tõenditesse. Ma pean ennast ja oma lapsi välismaailma eest kaitsma. Ma ei saada neid kooli. Ma ehitan korterisse oma kiriku. Ma tean, et teadlased valetavad ja tahavad mulle halba. Nii on lihtsalt.
Loogiline skeem??? Terve in = hea toit. Kas eeltingimus? On vaja? Hea toit= kõik ained saab kätte, mida vaja. Mis saab ainetest mida ei vaja? tulevad välja. jah, ilmselt. aga mitte kõik. kust saada kõiki aineid? taimedest saab. piimast? -on seal vajalikke aineid. jah! kas on kahjulikke? vist küll. kas ma saan neid vajalikke ka mujalt? jah/ei. millega asendada? Munad? on seal ainukordset midagi? Aga kala? liha? jne.
Nonii, füüsiline maailm väidab, et on aineid, mida ainult taimedest ei saa ja mida organism ei tooda. Mis ma sellega teen nüüd? Oi-oi. Öeldakse, et aju koosneb nendest ja neid on väga-väga vaja ja kui neid ei saa, aju ei arene. See on väga paha. Mis ma selle infoga teen? Ma arvan, et see on vale (unenäos öeldi mulle teistmoodi). Kuskil löödi mättasse rase naine, kes teadis tõde. Punkt.
Mida ma oma lastega teen? - Kaitsen loogiliselt mõtlejate eest!!! otsin inimesi, kes arvavad minuga samamoodi. Alati on olemas peavoolust erinevad teadusavastused. On olemas vene teadusajakirjad, kui kuskilt mujalt ei leia.
Kired? Emotsionaalsed mured annavad ennetada ja lahendada loogilise mõtlemisega.
Teisitimõtlejad mättasse
Teisitimõtlejad mättasse
Loogilise mõtlemise puudus ilmneb ka loodusseaduste tõlgendamises. Meil on tohutud emotsioonid teisitimõtlejate vastu. Puudub sallivus nende vastu, kes ebaloogiliselt mõtlevad?! :)
Meil on sallivuse tõttu emotsionaalset piina. Enamik inimesi on rassistid ses suhtes. Kas ebatervislikult toituja on halb? Vihatakse veidrusi, erinevusi. Taimetoitlasi vihatakse, kuna nad jätavad oma lapsed (peavoolu arvates) nälga. Miks on aga vaja päästa kõigi lapsed? Miks kõikidel peab olema võrdsus? Miks kõik peaksid ellu jääma? Kas loodus ei tee omad korrektiivid ära ja ei hävita valed tõed loomulikul viisil? Mõni uuring väitvat, et fanaatik-taimetoitlaste lapsed on viljatud. Miks peaksidki kõik paljunema? Miks? Rohkem sallivust ja loogilist mõtlemist -ja meil on mõnes mõttes rahulikum. Aga see pole kohustuslik. Võib midagi ära teha küll parema maailma nimel, kuid kas vihkamine on tõesti kohustuslik? Kas mõtlemine on kohustuslik?
Mul on lihtsalt see põhimõte. Ühel hetkel mul ei olnud raha ja sõin ainult makarone. Mõned mu sõbrad olid taimetoitlased. Tuli pähe, et hakkan ka. Juba mitu nädalat polnud liha saanud nagunii. Mul on hea mõelda, et ükski loom ei sure.
-Aga taimed ju surevad?
Taimed surevad, aga need ei loe.
Thursday, May 5, 2011
Helisid kuulates...
Käisin Y-Galeriis helisid kuulamas ja tekkisid tunded-mõtted, paradigmaatilised nihked - põgusad võib-olla, aga siiski tervistavad. Ütleme, et helisid oli palju ja nad kestsid kaua, viies meid, kuulajaid, mõttesügavustesse. Võimalik, et ühel hetkel hakkasid piirid nende helide ja meie endi mõtete vahel hägustuma. See on mõnes mõttes täiesti õigustatud hägustumine.
Ma sõitsin koju ja mõtlesin... ma olen anum, täitun tegevusest. Võin teha neid tegevusi, mis ajahetk parajasti kätte toob... Märgata, et kõik on mingi tegevus. Märgata, et miski ei saa peatada voolu... Oma tegevusi võib kuulata, vaadata, samaaegselt neist osa olles ja ikkagi ka eemalt jälgides, nähes kaugemale oma kõhklustest... Jälgida andumusega oma kulgemise kompositsiooni, pühendudes täielikult oma liikumise suunale, olgu selleks ükskõik milline suund. Mängida kõiksuse orkestris kokkukõlavat viisi, õppida improviseerima oma päeva ja minna magama võiduka unenäoni... Usaldada end sukelduma kaosesse, kadumata iialgi ära... Seigelda lõputul kõrbemaastikul, teades oma teed südame kaudu... Unustada ennast merepõhja ja avastada endalt lõpuseid...
Ma sõitsin koju ja mõtlesin... ma olen anum, täitun tegevusest. Võin teha neid tegevusi, mis ajahetk parajasti kätte toob... Märgata, et kõik on mingi tegevus. Märgata, et miski ei saa peatada voolu... Oma tegevusi võib kuulata, vaadata, samaaegselt neist osa olles ja ikkagi ka eemalt jälgides, nähes kaugemale oma kõhklustest... Jälgida andumusega oma kulgemise kompositsiooni, pühendudes täielikult oma liikumise suunale, olgu selleks ükskõik milline suund. Mängida kõiksuse orkestris kokkukõlavat viisi, õppida improviseerima oma päeva ja minna magama võiduka unenäoni... Usaldada end sukelduma kaosesse, kadumata iialgi ära... Seigelda lõputul kõrbemaastikul, teades oma teed südame kaudu... Unustada ennast merepõhja ja avastada endalt lõpuseid...
Sunday, May 1, 2011
Kas Sina tunned ka lolle reetur-hunte?
Need inimesed, kel pole mingit kontseptsiooni "omadest" ja "võõrastest", on ühed vastikumad, ebameeldivamad, problemaatilisemad, kiuslikumad, ja kohutavalt rumalad inimesed. Seda võib võtta tõena, shortcutina oma loogikas. Kes veel ei tea seda, siis palun - ma selgitan mitmekülgselt.
Kes on "omad"? See on kari loomi, kes tegutsevad koos. Meil on ühised eesmärgid. Me teame, et aüksiküritaja pole iial nii tugev, kui on kari loomi koos, kes kõik on esiteks julged (nad teavad, et teised aitavad ja kaotus pole võimalik) ja teiseks on karja iga üksikliige eriti tugev ja osav (kuna julgevad tegutseda ja õppida turvalises keskkonnas).
"Võõrad" seevastu on ettearvamatud ja seetõttu ohtlikud. On neid, kellega saab koos tegutseda, kuid kindlasti mitte kõigiga. Halbu loomi on olemas, kuid paljud võistlevad lihtsalt territooriumi pärast.Või siis ajaviiteks söövad liigikaaslasi. Kah võimalus, kui huvi on. Igal juhul - mõistlik olend teab, et maailmas on ohte olemas ja et ellu jääda, on vaja olla ettevaatlik.
Kui võõrad teavad, et mul on 20 matsi selja taga, mind niisama peksma ei hakata. On ju selge?! Selge! Ma saan rahulikult käia omi radu ja avastada iga päev midagi uut. Ma elan ja arenen. Ma olen nõus omade õigluse eest välja astuma ja toetama, kuna see on väga väike hind elu eest. Alternatiiv on see, et istun nurgas ja värisen, süüa kütin üksi ning olen tihti näljas. Murran häda sunnil oma koopa ümbert. See on nukker.
Kui kohutavalt nukker!
Kui kohutavalt nukker!
Just, kas te kuulete, reeturid sealpool metsa? Kas te kuulete!? See on nukker, see on traagiline, see on kirjeldamatult kurb! See lõppeb varsti, see lugu lõpetatakse üsna pea. See on liigivastane! Kuidas te sellest aru ei saa?! Mida te õige mõtlete omast arust? Kas hirm on silme eest mustaks võtnud? Miks mõned ei saa aru, et teatud liigikaaslasi tuleb hoida? Kas see on liiga suur küsimus? Kas nõustute minuga, miks ma ei salli sellised reetureid? Kes te olete? Miks te ilma mõjuva põhjuseta hakkate retsideks? Miks te reedate oma liigi? Miks see kõrilõikajalikkus on teie loomupärane omadus? See näikse teist lahutamatu, kuniks on pea keha küljes. Kas reeturitega on millestki rääkida? Kas petistega saab äri teha? Ei, ta pole organiseeritud suli, ta ongi selline! Kas on midagigi, mida saab koos teha? Kas on pisukestki, millest rääkida? Kas on mingi imetilluke põhjus kuskil, miks ma peaksin teiega koos olema? Kas minul võib olla mingi ühiskondlik või moraalne kohustus teiega südames hästi läbi saada?
Ma rõhutan. inimesed, kes ei ole aru saanud "omade" mõistest, on kõige problemaatilisemad üldse. Nad on haiged, kes võivad suvalisel liigikaaslasel iga kell kõri läbi närida. Nad on uhked oma loomuse üle. Nad ei häbene, või kui häbenevad, siis sellest pole mulle enam mingit kasu. Häda, kui häbenevad. Siis on nad kõige sitemad õnnetusehunnikud, keda eales nähtud maa peal. Nad näivad nii hädised, õnnetud, ohutud, süütud. Siis on neil eriti mõnus teha nämm-nämm! Nämm, ja liigikaaslase üllatunud ilmega pea veereb vaikselt voodi alla. Silmad hämmastusest pärani. "Mis juhtus?!" oleks ta küsinud. Aga sellel vastusel pole enam mingit saatust muutvat tähtsust. Elavad, teie päästke oma nahk! Jookske! Tahate elada? Või ei taha? Tehke omad kalkulatsioonid, kuidas edaspidi käituda.
Kõik on võrdselt head
Kas ma mainisin, et need valikuteta inimesed on nukralt ebameeldivad? Jah, on. "KÕIK inimesed on ilusad ja head" attitude on kõige-kõige haigem, mida võib kohata. No kurat, võiks ikka häbi ja veits rohkem arukest antud olla. Ühesõnaga, sa rumal-rumal tüüp, sa tunnistad ullikesena kõigile, et sa müüd maha ükskõik kelle, et mingile suvalisele jorsile meeldida?! Sa kuulutad, et sinu jaoks pole vahet, kes su sõber on? "Kõik päevavargad, sulid ja kaabakad, ohhooi! Astuge aga sisse! Võtke, mida vajate, tehke mida tahate. Võtke mu ema kaasa, kui see teid õnnelikuks teeb. Ma olen VEENDUNUD, et KÕIK inimesed on ilusad, head, armastavad üksteist". Tututuu. Võtke mu perekonna säästud, tooge need tagasi, kui aega saate. Ja kui ei too, siis ma TEAN, et teil on mõjuv põhjus. Juhhuu, ma olen hea inimene." "Ahjaa," ütleb ta nagu muuseas. "Tiina, ma kinkisin su ära ühele mega-toredale ilusate riietega onule. Ta oli nii vahva. Miks sina nii ilusti riides ei taha käia? Aga see selleks. Ta oli nii tore, ta rääkis nii kenasti. Ta tuleb sulle homme järele. Mis sa kostad?"
Kas ma mainisin, et need valikuteta inimesed on nukralt ebameeldivad? Jah, on. "KÕIK inimesed on ilusad ja head" attitude on kõige-kõige haigem, mida võib kohata. No kurat, võiks ikka häbi ja veits rohkem arukest antud olla. Ühesõnaga, sa rumal-rumal tüüp, sa tunnistad ullikesena kõigile, et sa müüd maha ükskõik kelle, et mingile suvalisele jorsile meeldida?! Sa kuulutad, et sinu jaoks pole vahet, kes su sõber on? "Kõik päevavargad, sulid ja kaabakad, ohhooi! Astuge aga sisse! Võtke, mida vajate, tehke mida tahate. Võtke mu ema kaasa, kui see teid õnnelikuks teeb. Ma olen VEENDUNUD, et KÕIK inimesed on ilusad, head, armastavad üksteist". Tututuu. Võtke mu perekonna säästud, tooge need tagasi, kui aega saate. Ja kui ei too, siis ma TEAN, et teil on mõjuv põhjus. Juhhuu, ma olen hea inimene." "Ahjaa," ütleb ta nagu muuseas. "Tiina, ma kinkisin su ära ühele mega-toredale ilusate riietega onule. Ta oli nii vahva. Miks sina nii ilusti riides ei taha käia? Aga see selleks. Ta oli nii tore, ta rääkis nii kenasti. Ta tuleb sulle homme järele. Mis sa kostad?"
- "MINE VITTU, RAISK!" "Sulle oleks vaja hädatappu, et su perekonna au ja sinu haiget maailmapilti päästa," ütlen ma kenasti. Väärikalt, kas teate?! Ei saa ju pahandada, ega ju?
Kas ma tegin oma poindi kristalselt, täiuslikult selgeks, miks ma jälestan selliseid inimesi? On nad üldse inimesed? Tihti pole neil mingeid vabandavaid sünnidefekte ega midagi, ja mõistust justkui annaks sättida. Vaba tahe või?
Kõik on halvad
Hoopis mõnusamad on inimesed, kes arvavad, et "KÕIK inimesed on kurjad ja tahavad minult midagi saada". See on kurb, kas pole? Aga vähemalt aus. Ja see on respekt. Ma vahin koduselt vastu, kui mind jälgitakse teraselt, et minu varjatud vandenõu paljastada. Ükskõik, mida ma ei tee, on sel tagamõte. Kui ma midagi ütlen, on see varjatud mainipulatsioon. Mõnel hetkel on lihtsalt rohkem põhjust vihastada ja süüdistusi pilduda. Vahel iga sõna, mida ütlen, iga liigutus, iga käik tõestab jumalikult, et just mina olengi täiuslikult organiseerinud äärmiselt keerulise omaksele noa selga kruvimise protseduuri. Kas mul on vaja end välismaailma eest kaitsta, kui oleme vaid nelja silma all? Kas mul on vaja õigustada ennast? Kuidas edasi suhelda? See sõltub, kuidas mulle hakatakse KÄTTE MAKSMA. ohohohoi! Aga teate mis? Organiseeritud karmi kättemaksu ei tule, kuna... kas mainisin, et need isendid ei oska teha koostööd? Jah! Inetud draamad vaid. Ja seetõttu meeldib mulle seda tüüpi (kuidagi aus) reeturlus rohkem. Kuid kurat! Ütle üks põhjus, miks ma peaksin suhtlema nendega, kes on veendunud, et ma tahan kavalalt iseenda karja maha murda? Miks? (tean nimetada mitmeid põhjuseid). Sama mõõga teine tera on see, et vahel need inimesed pressivad külje alla selleks, et pakkuda end välja HOOLDAJANA. Nad on veendunud, et kuna kõik tahavad kõigile kurja, on nad nii vägevad, et halastusest pakuvad katust, samal ajal vaatavad, et mina olengi see väetikene, kel endal pole hambaid, et end ise kaitsta maailma eest. Ja mis peamine - ma olen piisavalt hale, et hooldaja tunneb end tugevamana (tõelise rammuloomana) ja suudab end minu eest kaitsta. Juhhei, kõlab seksikalt, kas pole? Jeppi!
Kellega tutvuda? Kuidas panna diagnoos?
Kellega tutvuda? Kuidas panna diagnoos?
Ja veel, miks sellest lihtsustusest, mida ma ütitan selgeks teha, on abi. Lihtne praktiline väärtus. Kui tutvud uute inimestega, vaata nende suhtumist. Miskipärast teatud kindlat tüüpi inimesed pressivad end liigagi tihti seltskonda. Kui inimene on naiivselt magusa häälega ja tahab nii sinu kui sinu sõpradega võrdselt ekstaatilist armastust jagada, siis on selge, et kaup on 100 protsenti võlts. Ta tahab omale jüngerkonda kasvatada. Tahad sa olla jünger? Jünger = lihamass, kellega tehakse kõike; või kuidas huvi on.
Aitäh Tanelile selle järgneva lihtsa vestluse näidise eest.
-"Kas ma võin oma sõbrad kaasa võtta?!"
-"Jaa! Võta kogu oma perekond. Mida rohkem, seda parem. Ma ma saan kohe ekstaatilise kogemuse suurest vedamise joovastusest. Küll täna on hea päev! Ma armastan teid kõiki kuni viimseni."
-"cool! Millest siis selline õnn?"
-"see on nii suur-suur saladus. Tulge kohale, ja te ise imestate ka, suu ammuli, mis teiega toimuma hakkab. See on unustamatu. See kõik toimib nagu kellavärk, ise ka imestan. Mõtlema ei peagi."
Mida õppida sellest kõigest? Seda, et vahel muutub elu väga meeldivalt lihtsaks, kui oled mõnest väga funktsionaalsest lihtsustusest aru saanud.
Lõpetuseks tahan maailmale öelda, et kõik reeturid võivad sügavale persse pugeda. Minge persse! Aga kui armuliselt lubate - jätke minu oma rahule!