Tundub hirmus? Nojah, sõnastus on tõesti kole. Emotsioon on piinav. Aga mina ütlen siis, et alternatiivid on veel hullemad. Vähemalt minu jaoks. Ma usun, et leian poolehoidjaid.
Aga minu isiklik kogemus hetkeolukorrast on tõesti veel piinavam. Olen täheldanud, et kõrgetel kohtadel naised on suure osa inimeste silmis munadega naised, trügija-naised ja suhuvõtja-naised. Nad pole päris-naised. Kui naine on juhi isiklik abililine (ehk juhtpositsioonil number 2), kolleegid ja koostööpartnerid kõõritavad ja juurdlevad: Häbilugu, hargitas jalgu, sai kõrgemale. Otsitakse sekretäri, töötajad juba pinevil: tea, kas uus (tibi või eit!) annab kätte või ei. Vallandamise põhjuseid on mõne ettevõtte kollektiivi silmis kaks: 1)andis kätte ja boss tüdines temast 2) ei andnud kätte
Minu isiklik emotsioon on jälkus. Korduvalt.
Olukord: koostööpartneriga kohtumine, vastas on naine... ja kliendil on paratamatult kahtlus, kas teda hanitatakase ("kammoon, me tahame OTSUSTAJAGA läbi rääkida!"). Olen korduvalt kuulnud lahendist, et (näiteks Läti) ettevõtetega äritsedes palkab Eesti naisjuht mees-läbirääkija. Sest muidu ei tule ärist miskit ja kõik. Eraettevõtja aga taotleb kasumit. Seega teeme geniaalse ja odava lahenduse: palun: Teiega kõnõleb Keegi Mees.
Naise stereotüüp meil lihtsalt on vist kultuuri ja traditsioonide tõttu. Kunagi olid sunnitud olud sellised vist. Kuuldavasti Nõukogude ajal kehtinud kohustuslik pension vanuse kukkudes jättis täies elujõus keskealised naised koju. Uskudes anekdoote, nende tegevuseks oli vastiku ämmana noorte elu põrguks teha; ja väimehe "kohus" oli naise ema mõrva kaaludes otsida olukorrast väljapääsu.... Aga kas panete tähele pannud? Ämma-anekdoote viimasel ajal enam eriti ei ole, need ei tundu enam naljakad. Ma arvan, et põhjus on selles, et naised võivad (ja on kohustatud, kuna pensioniiga tõsteti) kauem töötama. (Mõned konservatiivid ütlevad, et sunniviisiline kojujäämine ongi hää...vanemate naiste kohus ühiskonas olgu noortele tasuta lapsehoidmisteenust pakkuda.... aga see on juba veidike teine teema)
Hetkel on minu kogemuse järgi meie Eesti ühiskonnas kõnetav ja naljakas Jan Uuspõllu legendaarne kohtumine naisega, kes istus oma ilusas autos ja põlgas Luuser-Vaene-Rahatamees-Jani. Teate ju küll? Naine teatas pahaselt: Kas sa tead ka, mitu kilomeetrit mu**i ma olen pidanud imema, et seda autot saada?
Kui naine on juht, siis peab tal olema mees-läbirääkija (et edukat äri teha), või kui ta on assistent, siis... teadagi. Mainekujundus on tehtud sinu eest. Sa võid vaid end õigutada, aga keegi sisimas ikka ei usu... Trügiv tundetu emane, kes trügib üle laipade ja sellest hoolimata peab meestele pugema, et nende liigasse pääseda. Et pääseda Edukate Meeste Klubisse.
Minu arvates on paraegu reaalsus kohutavalt kurb. Naistesse suhtutakse eelarvamusega, pole miskit parata. Just vanad naised halvustavad, on minu kogemus. Mina eelistan iga kell olla kvoodi-naine kui suhuvõtja-naine. Kui olen kvoodi-naine, pean end tõestama intellektuaalselt ja pädevusega, kuna ettevõtjad tahavad kasumit. Niisama ullikesi ei ole ju mõtet palgata.
Mündil veel üks räpane külg. Edukad mehed tahavad oma isiklike naiste mainet kaitsta. Nii nad sunnivad naised kodudesse vangi. Et mehe mainele ei si*taks. Et maine oleks laitmatu.
Aga hei! Tarkade edukate meeste naised, õed ja tütred võiksid ju saada meie uues ühiskonnas parema maine?!
Eduka mehe kõrgel positsioonil naist koheldaks kvootide tõttu väärikalt, kuna pole litsakuse kahtlust, kui töötab edukas ettevõttes meestega (pole pelgalt ülemuse voodikaaslane). Ma isiklikult olen kohanud mitut naist, kelle kõrgel positsioonil töötav mees palub (ja survestab!) naisel "koju jääda", et pere mainekujundus poleks ohus. Anekdootide kangelanna on sekretär, ülemuse armuke. Miks peab asjaajaja õigustama igal sammu, et eiei, ma pole "selline". Selline(!?) naine!
Kui on kvoot, pole midagi parata. Tuleb võtta naine. Ja tark naine. Sest me tahame olla edukad. Kvoodi naised on väärikad naised, nad pole trügija-naised ja pole suhuvõtja-naised. Kvoodi-naised käivad meestega õlg-õla kõrval, sest nad on valituks osutunud kvoodi-naised. Neid peetakse asja pärast, kuna nad on pädevad. Sest muidu võetake teine kvoodinaine. Äri tahab olla edukas. Või mitte?! Me tahame edukat äri.
Mina tahan olla kvoodi-naine. Päeval ja ööl.
Kui mul on ilus auto, ma ei taha olla mõtteaine, millise rikka mehe naine ma olen. Ma tahan tõeliselt olla edukas ja pädev ja ettevõttele kasulik kvoodinaine.
Ma hajutan kõik kahtlused, kuna mina olengi kvoodinaine.
Ma pole selline naine, ma olen kvoodiga naine.
PS. Käisin Eestimaa VI Naiskongressil http://www.naisliit.ee/failid/kutse_070314.pdf
Korraldajad olid: Eesti Naisliit,Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon, Eesti Juristide Liit, Eesti Naisjuristide Liit, Eesti Naiste Ümarlaud, Eesti Naistoimetajad, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Politsei Naisühendus, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo, Zonta Rahvusvaheline Klubi
Vastu võetud manifest on leitav siit: http://www.postimees.ee/2722084/naiste-kongressi-manifest-nouab-valitsuses-soolist-tasakaalu
