Ma jagan pisikest tähelepanekut piiride seadmisest. Enesekehtestamine on päris uus sõna, ent ometi on sel nüüd negatiivne tähendusvarjund. Mida hekki? Ma kohtasin vähemalt kaht algajat psühholoogi, kes ise ka ei saanud aru, et piiride seadmine tähendab piiride seadmist ENDALE.
Kas mul on õigus kedagi käsutada, vaimselt ära nudida ja panna kedagi vastutama MINU emotsioonide eest? Kel on kohustus minu eest hoolitseda? ooo, kas Sinul, mu jumal? ei! EI! Ma olen täiskasvanu. Ma hoolitsen enda eest ise, isegi kui keeldun. Mina vastutan. Isegi kui teatan maailmale, et mina olengi elukutseline ohver. Mina olen! Ikkagi on see minu vastutus. Isegi, kui lähen arsti juurde saama õnnistust, et ma kavatsen jääda kibestunuks.... ja ei mõtle, mille eest arst saab raha.... ja nuian ikka tema isiklikku braavot mulle, õigustusi..... Olen ma ikkagi ise vastutav. Mina vastutan.
Ja ma ei vastuta sellega, et kamandan teisi, osutan nende vigadele, survestan oma kena käitumisega, oma ilu ja karmi häälega, oma auväärse vanusega, oma ametipostiga.
Piirid sean ma ENDALE. Kui vihjan teisele, mida teine teha võiks, on see vägivald. Paraku.
Kui teine on minu suhtes lugupidamatu, MINUL on musttuhat valikut loobuda suhtlemisest või teha koostööd tuhandel erineval viisil. Minul on vastutus luua endale mõnus õhkkond. Minul on vastutus olla produktiivne. Minul on vastutus teha maailmas ära midagi väga suurt ja olulist. Minul. Seega piirid sean ma endale.
Täiskasvanud inimesele vihjata, et ta pole piisavalt hea.... eemärgiga saada, mida tahan. On vägivald. Vägivald.
Kui avastad, et oled vägivaldses suhtes, on SINUL lõputu arv võimalusi, et seada piire ENDALE. Sinul on kohustus enda eest hoolitseda.
Kui Sina teeb seda,.... teen mina just seda, et.... Ja MINA TEEB alati, mitte SINA.
Ma ise püüan minimaalselt jätta end samasse ruumi isikutega, kes vahivad teisi ja ütlevad teistele, mida TEISED tegema peaksid nende heaks. Ma viibin samas ruumis maksimaalselt ühe tunni, kui minu lähedal viibivad isikud, kes vihjavad üksteisele, et teine on defektne. Ma püüan leida endale teise ruumipunkti, kui keegi püüab MIND mõjutada ja mulle midagi tõestada, selle asemel et ISE ennast mõjutada, õppida, kuulata, põrgatada ideid, üllatuda.
Mõnusad on seltskonnad, kui igaüks suhtleb selleks, et ise targemaks saada. Teisi provotseeritakse mõtlema ja üksteist õpetama, armulikult ja tänuväärselt. Aitäh, mu head sõbrad. Sain targemaks. Aitäh!
Ma tahan ise õppida, mitte olla teiste mugavuste ja ego teener. Maksimaalselt 3 tundi, ja sedagi sünnipäevadel. Just selle piiri seadsin ma endale ise ja just seda piiri ma vahel rikun.
Psühholoogid räägivad piiride seadmisest. Psühholoogidki seavad piirid endale ise. Keegi ei ütle, kuidas Sina elama pead. Või kui ütleb, siis sead piirid endale ise. Mina ei ütle, kuidas Sina seda inimest menetled. Aga võid nõu küsida, mis mina arvan. Ma armuliselt jagan oma arvamust, kui ma tahan. Aga ma seadsin endale selle piiri, et mina ei kuula enda hääle kõla olukorras, kus näen ära, et mu vastas olev isik tahaks minu kaela käänata õigesse suunda. Suunda, kus elab moraalsus ja tõde nr 42.
"Ma kohtasin teda pimeduses. Me rääkisime. Ma ütlesin talle "kurat". Mina ütlesin."
No comments:
Post a Comment