Otsutamatus on väga halva elu elamine päevast-päeva. See on kui ostukeskuses uitamine, lastes enda tähalepanu tõmmata Hiina tilulilul. Oh, kui tore! Aga see ongi Su elu. Uitad ringi ning pöörad pilgu sinna, kustpoolt tuleb suuremat kisa. Ent sedasi võib peksa saada. Ja see, noh, ütleme, ei meeldi 99 protsenti juhtudest. Kui paljud sisenevad supermarketisse, mõtteis osta üks kindel asi - kruvikeeraja ja peitel? Kas keegi üldse teab, kas neid müüakse supermarketis? Novot.
Kes teeb elus otsuseid, see teeb enda kätega midagi ilusat. Ühe riiuli. Ühe pisikese iluasja. Müügiks. Maksab ka arved. Ta siseneb poodi sihiga ja võtab vastutuse, kui ta ei leia soovitut. Siis mõtleb ja uurib ja läheb sinna, kus ta omandab vajalikud vahendid. Ei tunne end ohvrina.
Ta tegutseb oma kodukeses ja töötab voos, tunneb õnne ja naudingut.
Ta ei vahi ringi poes nagu pisikene laps. Ega väsi virvarrist. Ega jonni, kui kõike võõrast, mida silmakesed näevad, ei saagi näppida.
See kõik on hoopis teistmoodi.
(blogi on kunstiline)
