Noorus võtab sõna.

Tallasin jõuliselt oma jalgrattapedaalidel kodu poole, mõeldes samal ajal, kuidas blogisse peab ilmuma tekst sellest, kuidas ma olen igatsenud kirglikuse järele. Kuidas ma tunnen, et vaja on midagi tõeliselt tahta. Et peab vähem jääma reserveerituks, vähem hoidma ennast tagasi lihtsalt seepärast, et kardan maksta õiglast hinda mingi eesmärgi saavutamise nimel.

Ma tajun, et minu elus on pikka aega valitsenud suur udu... isegi enamik hetkedest mu elus. Ma janunen selguse järele, igatsen seda tunnet, et ma tean, mis ma tahan teha. Üldsegi igatsen julgust tunda... valida pooli... otsustada... jääda ustavaks iseendale. Liiga palju on olnud kartust, et teen midagi valesti, ütlen midagi valesti, otsustan midagi valesti. Kardan eksida ja maksta hinda oma sihtide nimel.

Aga ma tean, et minus on jõudu otsustada ja meelekindlust seda otsust järgida. Unustan vaid, kuidas tahta. Unustan maalida endale pilte oma unistusist, et neid ihaldada. Unustan vahel, et need üldse olemaski on.

Ma jääksin haavatavaks kuna oleksin siiras ja avatud; ma pettuksin paljudes asjades, kaotaksin korduvalt oma pea; eksiksin loetlematuid kordi ära, uitaksin hullumeelsuse piirimail... aga minust saaks inimene.