Sissejuhatuseks üks ümberjutustus filmist: Matemaatikaprofessor abiellub noore ja imekena tütarlapsega. Saabub aeg, mil noorpaar sõidab tütarlapse vanematele külla. Tütarlaps on pärit kalurikülast. Seal küla peal käib ta õrritavalt riides, käitub ka samamoodi, ajades lihtsa mõtlemisega kalamehed ... hm, ütleme... "peast segi". sest nii ta seal käitus.
(mis te arvate, kuidas film lõppes?)
Igal juhul küla mehed otsustasid tüdruku vägistada, enne tuleb aga teostada mehe tapmine. Keegi ei saa teada ja nemad saavad asja korda. Aga hirmunud matemaatikaprofessor sai sellest teada, minna polnud kuhugi. Nii ta ehitas terve maja täis igasuguseid lõkse. Mehed tulid ning järjepanu said kõik surma.
(mis te arvate, mis siis juhtus?)
Naine oli õnnelik, et ta mees on selline võimas sangar ja tahtis ta käte vahel sulada.
(õige??)
Mees ütles naisele, et too on värdjas ja jättis ta igaveseks maha. Loo lõpp.
Naine sundis oma meest tegema midagi nii jäledat - tapma.
Küsimus: Kas mehed peavad tundma naiste üle uhkust, kui naised litutavad "küla peal" ringi, sunnivad mehi nende eest võitlema, ja võidu korral peab mees tundma heameelt? Luuserid muidugi häbenegu....
Ma ei tea sellele vastust.
Aga veel üks mõtlema panev lugu mu enda elust: Kord elasin koos tibivälimusega neiuga. Ma nägin, et ta tõeliselt pingutas selle nimel ka. Aga pingutus ei tasunud ennast ära. Ta küsis, et "miks kõik mehed peavad mind litsiks", tehes järelduse "normaalseid mehi ei ole olemas". Mäletan, et tookord ma arutellu ei julgenud laskuda. Sest peale vaadates oli selge, kus peitub probleemi juur. Olin vaikides viisakas. Nüüd olen vanem ja ehk oskan delikaatselt valgustada, juhul kui hädaline tõesti abi palub.
On naised rumalad? Ma ei tea, mis sunnib meid uskmatu ilmega ripsmeid plaksutama ja lolli mängima. Ma tean, et arukad mehed arvavad, et oleme rumalad, või teadlikut julmad. Reetlikud. See teeb mulle haiget. Meie, naiste maine on ohus.
Selle asemel, et olla nutikas vestluskaaslane, treenime ja demonstreerime oma peput, paljastame tissid, värvime huuled punaseks, joome ennast võõraste meestega purju, et ameleda. Me nurume võõrastelt komplimente, et siis põlglikult minema kõndida. Meie, naised.
Mehed mõtlevad, et miks me nii teeme. Oleme meelega õrritajad või oleme nii süütult rumalad? Lapsega ei riielda.
Kas naised on vastutavad, kui mehel tekib seksuaalne iha? Suur osa maailmast toimib põhimõttel, et naine on vastutav mehe tunnete eest. Naised peavad kandma kotti: nad katavad kogu oma keha, oma pea, näo, isegi silmad. Käid tänaval, kott peas, meessoost sugulane turvamas. Sest isegi kui pole midagi näha, on paljas teadmine, mis selle paki sees on - naine - piisavalt ohtlik ja ahvatlev teadmine. Mehed ei kontrolli ennast ja võivad massivägistamise läbi viia. Süüdi on naine, kuna naine vastutab.
Meie siin ei kanna kotti, meil on võrratult suured õigused ja vabadused. Ma olen selle üle uhke, et saan olla meestega võrdväärne inimene. Miks selle juures narri mängida, ma ei tea. Miks mängida rumalat? Miks? Et meil ei oleks mitte ühtki normaalset, võrdväärset suhet vastassooga?? Et mehed ei peaks meid partneriteks?
Miks kanda seelikut, nii et hargivahe paljas, uurimaks, kas mees on "loom", kel seksuaalsed ihad. No kuulge, seda teadsime me kõik ju ennegi! Kas kellelgi naistest on üllatunud nägu?
Ma ei oska enam seda juttu pikemaks venitada, seega panen punkti.
Tõepoolest, meie maailmanurgas on praegusel ajal naistel päris hea elu. Me saame nautida võrdsust ja vabadusi, kui ainult tahame. Miks siis selline iseseisvust ja võrdset staatust õõnestav käitumine? Ma arvan, et sellepärast, et mõned meie kommetest on pärit palju vanemast ajast. Meie vabadused ja muutunud tööjaotus on ju võrdlemisi uus nähtus. Ka siinmail polnud see väga ammu, kui naine oli veel lihtsalt seksuaalne valuuta ("Tule, mees, kae kui kenad suured rinnad ja kui laiad puusad... ma olen viljakas ja terve. Võta mind ära ja maksa pruudiluna"). Ja kui paljud meist peatuvad, et mõelda, millised meie käitumistavadest on tänapäevases maailmas mõttekad?
ReplyDeleteNüüd meeste reaktsioonidest. Naistel on täielik õigus ja vabadus käituda nii nagu nad käituvad. Ja meestel on täielik õigus oma reaktsioonidega suunata evolutsiooni kulgu :)
Ja ma olen optimist ning usun, et meie ühiskond jätkab arenemist olukorra poole, kus meeste ja naiste omavaheline suhtlus on sisukas ja sügav. Pole mingit põhjust arvata, et meeste ja naiste staatuse võrdsustumine ühiskonnas peaks peatuma või tagasi pöörduma. Siin ma ilmselt lahknen konservatiivide arvamustest, kes usuvad tsüklitesse ja mineviku usaldamisse. Ma ütleks, et minevik pole enam asjassepuutuv, meie ühiskonnas on toimunud fundamentaalne majandusmudeli muutus, mis on rollijaotuse täielikult ümber mänginud. See on andnud naistele võimaluse meestega võrreldavalt panustada. Seega vaatame uude ja värskesse tulevikku ning muudame oma käitumist nii, et see oleks parim ja mõttekaim meie uues keskkonnas.
Miks naised näitavad ennast rumalamana kui nad tegelikult on? Et muuta mehe jaoks lähenemine lihtsamaks. Võib ju olla, et meeste ja naiste õigused ja kohustused on võrdsemad kui sajand tagasi. Aga lähenemiskatseid oodatakse ka praegu valdavalt meeste poolt, kas pole?
ReplyDeleteMees peab naisele lähenema ja naise "ära võluma". Aga sageli on mehel võimalik läheneda mitmele erinevale naisele. Niisiis on vaja teha valik. Kellega asuda vestlust arendama? Siin ilmnebki enda rumalamana näitamise eelis. Rumalamat naist on ju lihtsam ära võluda! Nii näib mehele. Eriti kui mees peab sobivaks mulje avaldamise viisiks libedat juttu, sõnamänge, staatusesümboleid - rumalamale naisele need avaldavad palju kergemini muljet. Ehk siis eelis on see, et mees tajub tõrjumise riski madalamana. Rohkem mehi tuleb ennast tutvustama. Ja nende ego ei saa tõrjumise puhul nii palju pihta. win-win?
Kes julgeb läheneda ägedale naisele, tõstke käsi?
:D haha, Erich.
ReplyDeleteTegelikult on siin kahetsusväärne mõtteviga, sellest rääkis ka Kahneman. Ütleme, et oled 20 aasta pärast oma hingesugulasega abielus ja väga õnnelik. Siis mõtled tagasi tutvumise õhtule. Su hingekaaslane oleks võinud sind tõrjuda, aga ei teinud seda. Sa oled õnnelik (lobisete ja seiklete, naljad ja mõistmine). Kui õnnetu sa oleksid olnud, kui sa poleks tutvust teinud?
Aga noh, inimesed on nõus loobuma väljaskäimisest ja tutvumisest, kuna nende meelest pole tutvumisvõimalus riskimist väärt.
(sest alati saab ka ju prostituudi või odava tüdruku võtta.)
oijah, neiud-neiud. Ma ei tahaks olla too odav riskivaba "lõbus" tüdruk. Parem olen see äge naine. Aga kas ma olen? Kas mina olen äge...? hm... Erich....?
Erich?
Keegi....?
ju siis olen!
Ja vaevalt mehed on rahul asendusvariantidega. Olen tähele pannud ka seda, et rumal naine ei oska ägedat meest hinnata, kuna ta ju ei saa mehe "tegelikust" väärtusest aru. Siis tekivadki olukorrad, et "äkki kakled minu pärast nurga taga nende ossidega, siis näen, kas oled väärt". No kui naine ikka kirjandust, ajalugu, filosoofiat, satiiri ei erista, mis väärtuse märkidest me siis üldse räägime...? Noh, tegelikult mina ei erista praegu automarke, aga kui oleksin rumalam, siis kehaehitus ja automark oleksid minu jaoks esimesed sümbolid, mille meest valides ära õpiksin... pakun.... (?)
Ma usun, et igaüks ikka leiab selle sobiva, kellega on huvitav hängida ja põnev juttu rääkida, ja miks mitte ka siis koostööd teha.
Tundub mulle, et ebasobivate tõrjumine on ikkagi tüütu, mis siis, et keegi justkui ei saa haiget ega hooli. Kui välja paista arukas, küllap siis leidub ka mõni arukas partner, kel pole tõsist enesehinnanguprobleemi ja kes julgeb tutvust teha.. Samuti ilmselt see nutikas partner ei tõrju Sind, kui näed nutikas välja ja teed ise tutvust. Pealegi nutikus ja sõbralikkus käivad tihti käsikäes. ;)
Jajah, meeste lantimisõpikud on samuti selle mõttevea peale üles ehitatud.
ReplyDeleteLoe mu raamatut, ja sa saad rohkem naisi kui väärt oled!
Ja raamatu lõpus on põgus peatükk sellest, mida teha siis kui suhe on juhtumisi pikale veninud.
Jajah!
ReplyDeleteMa tean, mida neisse raamatuisse on kirjutatud.
Kui suhe on pikale veninud, tuleb kasutada ignoreerimist. Ei vasta partneri emotsioonidele, kõiges ilmutada osavõtmatust, kehitada õlgu ja vastata kõigele "ma ei tea". Hüsteeriline naine sattub paanikasse ja küsib, mis on juhtunud. Urgitseb igast otsast. Sa ei tohi murduda. Hiljem naine jätab Su maha. Saad turvaliselt hullust bitchist lahti. Ja saad rõõmustada oma geniaalsuse üle. Keegi ei näita näpuga Sinu suunas, kuna naine hülgas su! Naine oli see, kes "tegi suure numbri" kui tahtsid "rahus" olla. Kogu küla võis tunnistada. Kõik nägid, kes oli "tegelikult" hull!
Ühesõnaga, nutikas mees mängib kaarte nii, et suhte lõpetamise raskus jääb naise õlgadele. Selle taktika häda on selles, et kui naine on pika meelega, siis tuleb korraldada üha suuremaid sigadusi, et veenda naist Sind maha jätma. Ja nende oht on, et keegi kolmas saab teada ja siis on juba raske kõike naise kraesse ajada, juhul kui naine selle osavalt publikule välja mängib. Ah, aga ka siis saab öelda, et naine oli juba pikamat aega frigiidne... ja sina kui mees... (olid õigustatud tegema, mida iganes siis Sa tegid). Pealegi paljud naised reageerivad ignoreerimisele halvasti ning lõppeks näevad väga õnnetud ja hoolitsemata välja (ka teised näevad seda). Keegi ei taha panna rääbakana!
On mul õigus...? :D
Hehee, teie jutt on päris praktiline. Ja mina harutasin siin mingit puhtteoreetilist sotsio-makro-ökoloogilis-ajaloolist liini :P
ReplyDeleteAga mul tekkis fb-s selle postituse järelkajana diskussioon ja minust võib-olla reaalsusega veidi enam kontaktis olevad inimesed leidsid, et ikkagi ebakindlus on see, mis naisi paneb endale lähenevate meeste puhul standardeid langetama. Sest standardite langetamine see ju ilmselt on. Kust see ebakindlus pärineb, see on jälle tein küsimus.
Ja Erich - naise lähenemine mehele hakkab juba levima, ei ole see nii veider miskit enam. Küll siiski mitte igas ringkonnas. Ja igal juhul, kui on soov, et mees teeks esimese sammu, siis mõnedes seltskondades olen näinud välja arendatud keerulist koodide süsteemi, millega siis märku anda, et tule, kutsu mind välja. Probleem on selles, et see ei tööta enam nii hästi, kui mehed ei taju endal enam täit vastutust huvi üles näitamises. Ja nii jääb naine mossitama.