Tahtsin vaid üht tähelepanekut jagada. Nimelt ma tajun, et kui keegi küsib küsimuse, siis ta peab kõik ära kuulama ja püüdma aru saada, mida teine räägib. Ja isegi kui kuuldu ei meeldi, siis ütlema "aitäh". On ülimalt oluline seda teha. Nojah, ja vaidlemist vältima nagu tuld muidugi. Ma mõtlesin enda suhtlemiskogemustele ja ma ise võtan kokku selle tõdemuse, et... julgusta end avama, kuula ja ütle vaid "aitäh". Hiljem siis võid enda vaated avada.... aga jah, väga hiljem. Kui mees suudab nii teha, siis ta võidab naiste poolehoiu. Selline teooria siis. Ütle nüüd "aitäh" ja hiljem vaidle mulle vastu.
:)
Ent jah, võti on selles, mis hetkel vaielda ja mis hetkel öelda "Vau! Räägi veel, mul veel segane"
Edukad ütlevad: "räägi veel sellest (kuna mulle tundub arusaamatu, ebausutav)" ja suhetes feilijad ütlevad "sa oled ebakompetentne, ära räägi lollusi, (kuula mind KOHE, ma tõestan, et sa ei saa millestki aru ja su tajud on defektsed)"
Veelkord: õnnestujad:
"Aitäh. Tahan veel!"
Luuserid: "Ei!"Luuseri variatsioon nr 1: "Ei! Las ma õpetan hoopis sind nüüd kohe!"
Luuseri varatsioon nr 2: "Ei! Ma ei viitsi kuulata nii lolli inimest, kellega abiellusin"
Luuseri portree (ja see on ka loetuim postitus siin blogis): http://eluteooriad.blogspot.com.ee/2011/12/tuupiline-mees-20ndates-pahh.html
Vana Luuseri ohvri vürtsikas nägemus asjast: http://eluteooriad.blogspot.com.ee/2011/04/appi-mind-arendatakse-kuidas-ellu-jaada.html
Dramatiseering näitelavale, dialoog Luuseriga: http://eluteooriad.blogspot.com.ee/2011/09/vaidluste-sonumid-intelligentsetele.html
Nii et kui tekib reaktsioon "ei, kui vale see tundub" siis küsi aga huvi ja tänuga lisa, mitte ära protesti:
"Mida vittu sa nüüd ütlesid, eit?" :D
https://www.youtube.com/watch?v=625t8Rr9o6o John Gottman selgitab teadust (8 min)
Luuser saab olla eri nägudega, ent õnnestujad on sama näoga - sõbralikult, kuulaja näoga vait.
Aitäh tähelepanu eest!
Tõde ja ausust ei ole olemas. Õigust ei ole olemas. Või on? Kuidas käituda? http://eluteooriad.blogspot.com.ee/2012/06/pikk-monoloog-aususest.html
Ja nüüd minust, va Ajuti Luuser Tiina! Ma ise püüan igati aru saada eriti viimasel ajal, millal on aeg reaalajas kiirväitluseks. Ma küsin seda oma vestluskaaslaselt. Et neid väitlusi tuleb seda vähem ette, mida vanemaks saan. Pigem küsin teistelt küsimuse ja siis püüan öelda aitäh. Seda enam, kui nende öeldu tundub mulle täielikult uskumatu. Ent mida uskumatum, seda suurem on mu vau-elamus, kui aduma hakkan uut, keerukamat maailma. Tiina Uus Maailm vol 1342. Aitäh, mu vanad sõbrad! Aitäh!
Vajalik disclaimer: See blogi siin on kunstiline üritus (ja jääb kunstiliseks), mitte ei kajasta kunstniku isiklikke tsitaate ja arvamusi. Analoogselt ei ole J.K. Rowlingu tsitaat "Don’t you turn your back on me, Harry Potter! I want you to look at me when I kill you! I want to see the light leave your eyes!" Aitäh, kui suudate aru saada ja põhimõtte meeles pidada. Loe pikemat selgitust lehe paremal ääres. Autorid kasutavad teadlikult minavormi. Nagu ka paljud teised kirjakunstnikud. See meeldib meile. Aitäh!
Aitäh. Räägi veel!
ReplyDeleteAitäh! Ma tahan veel! Kommenteeri veel! ;)
DeleteSee on üks hea kommentaar :-)
ReplyDeleteKui mees kuulab naist on hea ja lootustandev, aga kui naine ei räägi? ;-)
Ma arvan, et kui ise oled avatud, õppimismeeleolus, huvitatud, sõbraliku olekuga, teine räägib küll. Ja kui rääkima hakkab juba, saad peegeldades tõestada teisele, et oled aru saanud. Sõnastad ümber teise jutu "sain aru nii, et.... (teise jutt)." ja siis teine vaimustunult jajah ja räägib veel, või teeb korrektuuri ja räägib veel.
DeleteMa ise ka mingi hetk sain aru, et mul on kohustus tõestada, et ma pole lammas. ehk siis kuulajal on kohustus tõestada rääkijale. Kui ei saa hakkama, ongi vestlus läbi. Lihtne.