Kellega suhted luua?
Kuidas mitte luua suhet inimesega, kellesse sa oled armunud?
Mille järgi saab öelda, et inimesed SOBIVAD kokku?
Kui on probleeme, kas minna  lahku või teha rasket tööd, et sobituda?
Kust jookseb piir ahistamise ja vabaduse vahel?

Nii palju on olukordi, kui inimesed armastavad teineteist väga, kuid lähevad lahku. Paiknevad erineivais ruumipunktides; ei kontakteeru, leiavad uusi olevusi, kellega end jagada.

Armastus on soov, et kellelgi oleks väga hea. "Mu südame armastusel on teise naisega parem."

Kuidas tabada ära, kunas armastatu vabaks anda ja lasta ta vabadusse ekslema? Kas kuskil on garantiid, et ta leiab parema õnne?

Ei ole, ja see on valus. Ma tean, et kuskil pole kindlust. Valus on ka siis, kui mõtlen, et teised on minust paremad. Aga mõtleks nii, jääksime igavesti kannatusse. Lootusetult. Kuskil on ikka hea, parem ja sobivamgi. Kannatus pole igal pool, ma usun sellesse.

Jah!

Viimasel ajal olen kohanud inimesi, kes on lasnud armastusel minna. Armastusega ja armastusest. Teades, et  on kuskil mujal parem. "Tal on teise mehega parem"

Isegi juurdlen, kuidas paremini toimida. Kas ja kuidas elu korraldada? Kunas valikuid võtta ja kunas jätta. Kunas minna lasta, kunas ise ära minna. Olen suhelnud minevikus inimestega. Mõnedele mõtlen ja soovin, et neil oleks hea. Teistele ei mõtle ja ausalt öeldes on mul ükskõik - olen emotsioonitu nende käekäigu suhtes.
Kas see tähendab, et ma ei armastagi enam?