Üks harva kirjutamise põhjustest on hõre kokkusaamine ja suhtlemine. Kui suhtlemine juhtub, on mul väga hea meel. Eile õnneks Margus kaotas ära oma kodu võtmed, nii oli põhjust asüüli paluda. :)
Margus küsis: "Tiina, miks inimesed üldse suhtlevad?"
mina: "Sest et nii hea on!" (hästi emotsionaalselt)
Margus viitas geniaalsele lihtsusele selles küsimuses.
Ma suhtlen, olen inimestega koos, kuna mulle kohutavalt meeldib. Kui olen üksi või omaette, ahmides endasse meeletu kiirusega raamatu, suhtlen ometigi kirjanikuga. Ta pole niisama enda lõbuks sõnu rivvi seadnud. Ma jätkan alustatud dialoogi, kuid sedakorda suuliselt ning ümbritsevatega. Enamasti.
Õhuvibratsioonid pole ainus, mis meeldida võiks. On ju ka karvasugemine mõnus. Kõditada iseennast ei saa, aga kui tahaks, on mõistlik paluda keegi appi. Sõna "appi" eksitab, teist võidakse vajada lihtsalt selleks, et nii on parimatest parim.
Jah, suhelda on ju nii kohutavalt hea ja kasulik. Küttearveid saab vähendada, elades mitmekesi ühes toas ning magada lähestikku. Emotsionaalne heaolu, sellest rääkimata.
Räägime inimese vajadustest. Viitame liigi iseärasustele võrreldes teiste loomadega, kuna süüa ja õhku ja temperatuuri vajame kõik (lihtsustades). Räägime sotsiaalse vajaduse iseärasustest inimesel. Imikud, kes lähedust ei taju, surevad ära. Anna neile süüa, hoolitse kõige eest, aga ilma seltskonnata inimlapsukesed surevad. Täiskasvanud vajavad ka seltskonda. Võime teha eksperimendi, kui kaua õnnestub isolatsioonis olla. Võisteldakse ka. Kes suudab kõige kauem hinge pidada? Või nälgida. Mõni arvab (mul pole täpset infot ega seisukohta), et Jeesus oma 40 päevaga on võitja.
Toituda, hingata, suhelda on loomulik ja normaalne, et elus sügavamatele tähendustele keskenduda. Avastada, õppida, tunda kõiki tundeid. Suhelda on vajalik, aga tegelikult mulle meeldib lihtsalt hea tunne. Nii hea on suhelda. Rääkida ja kuulata ja mõelda ja tunda on lihtsalt fantastiliselt hea. Elu mõtet tunnetada ON hea. Puudust ja nälga ja hirmu tunda seevastu pole pooltki nii meeldiv.
Margus küsis: "Tiina, miks inimesed üldse suhtlevad?"
mina: "Sest et nii hea on!" (hästi emotsionaalselt ja veendunult)
Jah, võistelda on kah vahel hea. Ka iseendaga suhtlemisel on võlu. Mina õpin nii. Mõni räägib puudega metsas. Ja ükskord öösel, uskuge või mitte, ma ise nägin, kuidas Liina rääkis arvutiga (ma polnud veel päris magama jäänud).
No comments:
Post a Comment