Keegi targem vend kunagi ütles, et kui ei tea, mida edasi peab tegema, siis lihtsalt anna gaasi ja küll siis selgeks saab. Kui edasine rada on hägune, siis tuleb tuimalt läbi joosta... Nojah, ega see analoog võib-olla ideaalne ei ole, aga tundub siiski, et tõetera seal peidus igatahes on. Vähemalt selle aparaadi puhul, mis meil õlgade otsas istub. Inimene ikka on selline loom, et kui asjad ohtlikuks hakkavad kiskuma, siis tuleb talle järsult elutahe sisse ja hakkab aga mõtlema ikka ette ja taha, et kuidas kõige paremini selle olukorraga toime tulla. Ja siis järsult tulebki mängu see tarkusetera, et necessity is the mother of invention või kuidas ta eestikeeles olekski, ja ennäe -- nurka surutult on inimene leidnud endale elu eesmärgi selles mistahes ülesandes, mida ta parajasti tegema pidi. Kõige lõbusam on ehk see, et ega väga harva oleks sellisel juhul tegu millegi tõeliselt eluohtlikuga -- aga kiirus kui selline, see kuradi etendatud pakilisus -- mõjub ta ajudele, kui asja õigesti esitleda, tõepoolest elu ja surma küsimusena. Ja siis aga vaatad kuidas vennad siblivad nii et tolm taga; ehitavad omale rööpaid ette samal ajal kui vedur täies hoos 45-kraadise nurga all päikese poole sõidab. Imeloom see inime. Tuleks vahel õppustki võtta.
Kusjuures, Mart. Ma just täna jalutasin Margusega ümber Anne kanali ja mõtlesin muuhulgas ühele mu elu seigale. Nimelt hääletades võttis mind auto peale üks vend kes seletas, et need ta sõbrad, kes ütlevad, et tahavad suitsetamisest lahti saada, ajavad hülge möla. Ei taha. Miks ei võiks selgelt välja öelda, et "mulle meeldib suitsetamine". Mulle meeldib. Seepärast suitsetangi. Ma ei soovi seda maha jätta. Ta väitis, et kui inimene tõesti tahab mitte suitsetada, siis ta ei suitseta. Kõik.
ReplyDeleteKuna sellest on nüüd aastaid ja olen palju sellele mõelnud.... Ja olles nüüd ka ise budismiõpetaja.... Jah, ma ütlesin Margusele korduvalt täna: Mulle meeldib negatiivne mõtlemine. Mulle meeldib ja seepärast ma sellega ka jätkan. Kõik muu on vahel mu suust hülge möla. Vahel väga harva juhuna analüüsi tulemusel mulle tundub, et ok, jah, see pole hea ja tekib tahtmine.... Ja siis ma ka järgin seda. Muul ajal - no ON vaja toimivat süsteemi, ja välja mõelda plaan, kuidas teha mõistlikke asju. Kuidas mõelda positiivselt, kui negatiivsest mul pole soovi vabaneda? Mingi kuum ora tuleks konstrueerida, mis minusugusel lollil pe*set torgiks.