Originaalsete eluteooriate rohkus on vähese lugemuse tunnus

Ühe legendaarse akadeemiku, Patrül rinpotše õpilane (Tšöki Dragpa, kes suri 1908. a) kommenteeris üht eluteooriat-eluseadust järgnevalt:

(see 37 punktist koosnev eluteooria ise pärineb 14. sajandist)
(see on raamatust Illuminating thirty-three practices of the bodhisattva, Chokyi Dragpa. Selle teose ingliskeelese tõlke ostis mulle hiljuti Margus minu nõudmisel meie, blogijate, emotsionaalse arengu eesmärke silmas pidades :) )

Ma lihtsalt jätan siia eluseaduste juhendi 20. punkti ja viidetega rikastatud põhjenduse temalt:

20.

Kui ma ei taltsuta vaenlast, mis on mu enda viha,

väliste vaenlaste murdmine ainult suurendab seda.

Niisiis, see on bodhisattvate harjutustee taltsutada iseenda olemist

armastuse ja kaastunde armeega.

Kõigist vaenlastest kõige raskem on ohjeldada negatiivseid emotsioone, mille näiteks on me meelevoolus pesitsev viha. Kui me suudame neid ohjeldada, siis samamoodi nagu suits kaob iseenesest peale tule kustutamist, hajuvad automaatselt ka välised vaenlased ja deemonid. Ent juhul kui me negatiivseid emotsioone ei murra, siis ükskõik kui paljusid väliseid tavalisi ebameeldivusi valmistavaid vaenlasi me ka ei allutaks, on asjade loomuseks see, et need ei kahane, vaid hoopiski kasvavad.

Niisiis! Kellegi olemises olevate negatiivsete emotsioonide ohjeldamine vastumürkidega nagu suur armee armastusest, soovist, et kõik vaenlased ja sõbrad oleks varustatud õnnega, ja kaastundest, soovist, et nad oleks kõigist hädadest priid; ohjeldamine sellega, mis juurib nad välja ja murrab need, on harjutustee, millele on kõik bodhisattvad eemaletõukamise objekti endaga kaasa võtnud.

"Bodhisattva teekonnast":

Sõnakuulmatuid tajuolendeid on taevalaotusena lõputult - neist kõigist ei saa iial üle.

Ent siiski, kui vaid see vihane meel murtaks, ja seeläbi iga vaenlane saaks hävitatuks.

Samuti:

Kus ometi leiduks sellises koguses pastlanahka, et laotada see üle kogu maa!?

Ent ometi, lihtsalt mässides su jalgade ümber natuke nahka, on justkui terve maa kaetud.

Vastavalt sellele: kui me iseenda olemises ei ohjelda vaenlasi, me võime väliseid vaenlaseid ohjaldada, ent neil ei tule lõppu. See õpetab edasi nii:

            Lihtsalt vaid ainult selle meele kinnisidumisega saavad kinni seotuks ka kõik need asjad.
            Kui vaid ohjeldad üksnes seda meelt, on ohjeldatud ka kõik need asjad.

Seega, kui ohjeldame iseenda meelevoolu, on see samane kõigi vaenlaste ohjeldamisega.

            Tsitaat "Sajast värsist":

Ehkki kahjulik on ära veristatud, ei ole vaenlasega kõik.
Kui enda viha on tapetud, on sellega hukatud kõik vaenlased.

            Seda selgitab vastavalt ka "Aare hinnalistest hästiöeldud väidetest".

            Meele ohjeldamiseks on palju meetodeid, ehkki siin on õpetatud armastuse ja kaastunde arendamist. Need kaks, armastus ja kaastunne, on Suure Sõiduki kiirtee ja valgustumismeele juur.

            "Suutrate dekoor" kinnitab:

            Selle juureks öeldakse olevat kaastunne.

Ja:
            Armastus on kaastundele varreks.

Väljavõte "Hinnaline vanik keskteest":

See Suur Sõiduk, mis selgitab, et igale käitumisele peab eelnema kaastunne.

Ja et see peab olema mässitud plekitusse tarkusesse - milline terve mõistus ütleks, et see on paha?!

            "Sisenemine keskteele" väidab:

Armastus on võidukate täiuslik saak;
Tõepoolest, seda peetakse seemneks, rikastvaks veeks;
küpsemiseks, jäädes naudinguna kauaks.
Niisiis - ma pean esmalt kiitma kaastunnet.

Veelgi enam, Isand Atiša selgitas:

"Kui sisemine meel on ohjeldatud, väline vaenlane ei saa kahju teha."

Ta jätkas:
"Kui sul on armastuses ja kaastundes puudujääk, siis sa ei ole bodhisattva."

Ja:
"Tiibetlased võivad teada mõningeid bodhisattvaid, kel pole aimu, kuidas treenida end armastuses ja kaastundes. Mis nad siis küll peaks tegema? Nad peavad treeningut alustama algusest."

 Dromtonpa ütles samuti:

 Kui keegi mitte kunagi ei lahku armastusest, kaastundest ja valgustusmeelest, siis oleks sündimine madalamates ilmades võimatu. Niisiis, seda teatakse kui koheselt mitte-naasjaks saamist.

 Potowa teatas häälekalt:

Kuna me ei saa valgustunuks nii, et saame vaenlasest aru ja kontseptualiseerime lähedal-ja-kaugel mõõtmetega skaalal, me peame endas tõstma diskrimineerimismõõtmeta armastust kõigi tajuolendite suunas, mis on ruumimõõtmetega sama suur.

Kharagpa selgitas järnevat:

Jäta kogu vaen ja pahasoovlikkus
kõigi kolme ilma tajuolendite vastu
kes su minevikus olid su vanemad
ja seega mediteeri armastust.

Kui Tšen.ngawa selgitas palju põhjuseid, miks armastus on nii tähtis, Langri Tagpa tegi talle kummarduse ja ütles: "Tänasest päevast peale ma ainult harjutangi armastust". Tšen-ngawa võttis mütsi maha ja tõstis käed pea kohale üles, öeldes: "See on erakordelt imeline!"

Kord kolm venda, Pukhungwa, Tšen.ngawa ja Potowa koos õpilase Khamlungpaga läksid kohtuma Dromtonpaga. Potova ja teised pärisid Dromtonpa käekäigu järele, ja lõpuks küsis Drom: "Ja Khamlungpa, mida on Khamlungpa teinud?" Nad vastasid: "Ta istus jõe kaldal, olles katnud oma pea, ja ainult nuttis." Drom võttis mütsi maha, lõi käsi kokku ja peale paari pisara poetamist teatas häälekalt: "Kui erakordselt imeline!" Kiites Khamlungpa meditatsiooni kaastundes, ta ütles: "Kui me vaid saaks tõsta sellist ehedat armastust, siis me saaks otseselt vahendada enda ja teiste õnne ja häda ja ilma mingi mureta enda elu ja keha pärast, me oleks võimelised saavutama teiste kasu."

Veelgi enam, bodhisattvalt endalt:

Sa peaks loobuma vaenlase suunas vaenulikult meelestatud meelest. Kui sa ei murra oma viha, su välised vaelased ei kao su allutamispüüetest. Kui sa ohjeldad enda meelt, siis ei ole tarvis vaenlasi allutada.

Ja veel:

Kui meil napib kava vabastada olendid, taevalaotusega võrdsed,
täiuslikku valgustust ei tule.
Niisiis, me peaks arendama armastust ja suurt kaastunnet.

Ta õpetas seda. Ja harjutas täpselt seda.