Hädaldav elustiil teeb tuju s...ks!

Mul on tõsiselt võetav tähelepanek. Nimelt me kõik teame, et mõned inimesed vinguvad teistest rohkem. Ehk on mõnel perekonnas täiesti must lammas, kes hädaldab pidevalt, ilma igasuguste pausideta. Jah!

Viimasel ajal ka mu eraelus on mu tutvusringi tekkinud mõned sellised inimesed. Nii et räägin suu puhtaks. Miks ma räägin siin suu puhtaks? Jah, sellel on ka oma point. - Sest nendega ei annagi suhelda. Ei saagi sõnumeid vahetada. Ei saagi siirastest mõtetest rääkida. Ei saagi asju arutada. Sest nad ei kuula. Nad ei kuula, kui nad hädaldavad. Ja nemad, nagu ma ennist ütlesin, hädaldavad kogu aeg. Jah! Isegi siis, kui nad on vait, valmistavad nad oma peas ette repliike, mida välja paisata. Kõik on halvasti, kogu aeg. Ilm võib olla päiskeline, vihmane, lumine, lõrtsine, sume.... nende tekst, mida nad huultega välja ütledad, jääb samaks. Hüüatustel on sama kõla, helin, toon, rütm, meloodia.
"kõik on perses!"
"kõik on putsis!"
"täielik sitt"
"putsi"
"ütle, on ju nii!"

Uue ajastu palveread? Uue religiooni algus. Sest vanemaealised prouad ei ole sellise mantraga eriti harjunud. Tõmbuvad õudusest eemale, kui noored niiviisi palvetavad.  Ka mina ei poolda sellist usuvoolu.

Miks?

Sest see usk on uskumatult sitt. Andke andeks, et ma sellist sõna kasutan. Aga saate ju isegi aru, et vaimse kirkuse asemel läheb tuju uskumatult halvaks, mõte vajub mülkasse ning ma ehitan enda ümber kaitsevallid. Sest kui minuga ei suhelda, ma selle ususektiga ei ühine. Tuju läheb halvaks.

Jah! Kallid inimesed. Kui Teie tuju on krooniliselt halb, siis palun pange tähele, millega te päev otsa tegelete! Millega te olete hõivatud nii 8 kuni 12 tundi iga päev? Äkki teete veel ületunde ka? On see pidev häda ja hälin? 
Jah, kui nii, siis SUHTLEMISEKS ei jäägi ju aega!!! On vaid ühispalvused. ja kui mina sellesse sekti ei kuulu, siis mind Sinu elus ei ole. Ega tule!

Häda-häda-häda. Mul on ette heita, et kui meil on ühisprojektid teha, siis see on uskumatult keeruline, kui suhtlemist ei toimu. Sõnumite vahetamist ei toimu. Ega hakkagi toimuma, kui palvus ei lõpe. Või mantra. Ma ei tea, kuidas nad seda nimetavad, kuna nad on liiga hõivatud, et minu küsimusi kuulata. Ja nad ka ei vasta.

Nii, minu teooria on, et kuna sotsiaalsed sidemed on inimloomale üliolused, ja teada on, et "tänu" pidevale hädaldamisele suhtemist ei toimu, hädaldajad tunnetavad üksindust. Üksindustunne aga viib depressioonini. Ma väidan, et mulle tundub, et ületundidega hädaldajad muutuvad depressiivseks.

Lahendus on lihtne. Hädaldamine lõpetada ja märgata inimesi enda ümber. Vähemalt mõned tunnid päevas. Või siis, kui meil on vaja ühise projekti kallal tööd teha. Teeb minu elu lihtsamaks. Ja suhelda on tore.

Aitäh kuulamast!