MINA versus MADALA ENESEHINNANGUGA VÕÕRAD (jätkuks eelmisele teemale...) - kaotatud lahing. võitlustander kohvikus, tänaval, bussijaamas

Mind härivad madala enesehinnanguga inimesed. No ikka tõsiselt solvav võib olla nendega suhelda!! kui vaataksin end kuskilt kõrvalt, siis oleks see komöödia. Ma annaksin ka näpunäited siinkohal kõigile, kuidas naisi (ehk ka mind) endast eemale peletada. Jälgige tähelepanelikult siis :)

Olukord: Mina ja mu tuttav istume kohvikus, räägime. Tema räägib, mina räägin. Ütleme, et alguses räägib tema. Ta kirjeldab mingit situatsiooni ja mina kuulan ja mõtlen kaasa. Täpsustame asjaolusid, ja selgub, et ma võin tõesti selgelt ta kirjeldatut ette kujutada. Tõesti-tõesti, ja mul tekivad igasugu mõnusad mõtted ja tunded. Ma pole päris üksi siis maailmas, ka teistega juhtuvad sarnased asjad. Tore. Aga varsti selgub, et ei ole tore. Üldse mitte tore ei ole.

Ühel hetkel oleme jõudnud punkti, kus mu vestluspartner on lõpetamas kirjelduse ja hakkab andma olukorrale üldisi kategoorilisi hinnanguid. Ta ütleb midagi sellist "küll ma olin ikka loll. ma oleksin pidanud midagi teisiti tegema." Minul on oma visioon tekkinud ning ütlen: "tead, minu meelest sa käitusid selles olukorras täiesti arutkalt. sa mõtlesid ka sellele (asjaolu), ja see on vahva. Mul on hea meel. See oli lihtsalt sinu suhtes ebaõiglane, kuidas sinuga käituti. ma näen, et see teine tahtis oma võimu näidata sulle ja see on tõesti valus"

!! Tähelepanu lugejad! Minu arvates selles olukorras selle inimesega me veel suhtleme vastastikku... aga tegelikult on see juba lõppenud!

Mu kaaslane ütleb: "ei, ma olen ikka täiega loll ja saamatu. ma oleks pidanud rohkem pingutama, võib-olla siis oleks see tegelane mind vähem mõnitanud"

Ma ütlen siiralt ja tunnen tõesti olukorrale kaasa: "Minu arvates sa oled päris vapper ja tubli. Sa isegi lahendasid selle arkalt. Ma tõesti tunnen, et sa olid taibukas"

Kaaslane: "ei, ma olen nii loll. Kuidas sa saad sedasi arvata? Ma olen loll! Mul üldse miski ei õnnestu"

Mina: "ei, ma tõesti arvan teisiti, arvan, et oled tubli"

Kaaslane: "ei! ma ei ole...."

Ütleme, et me kohtume esimest korda ja ma tõesti tahan endale sõpra. Ma tahan lihtsalt sõber olla. Ma tahan, et me suhtleme normaalselt ja siiralt. See ajab küll vihale. Ma ei saa selle inimesega sõber olla!!
Ma ise olen seda nii palju kordi kogenud, et see habras tutvus on siis küll kerge katkema. Kahju, me justkui mõistame kenasti üksteist.
Mis see on su püsiomadus või, et nurud endale haletsejat?

Väga kahju.

'''
MINA: Minu hinnang on, et....
TEINE: EI, su arvamus on vale. Ma isegi ei seleta sulle, miks. Lihtsalt nii on. Oled loll.
MINA: Ok, aga ma tunnen teisiti.
TEINE: Mind ei huvita
MINA: hästi, ma jään oma arvamuse juurde, kuna pole põhjust midagi muuta
TEINE: ma ei lepi sellega. minu arvamus on õige. mul on kahju, kui teisiti arvad
MINA (võib-olla lõpetan vestluse üksi)
MINA: olgu, ma luban sul olla see inimene, kes enamiku ajast minust ei huvitu.
MINA: Kuna mina vajan sõpra, siis ma lepin, et me ei saa olla sõbrad. MA ei kohusta sind selleks. Me võime vabalt mitte ülse enam suhelda, kui nii on lood.

Mina "sa oled tubli!"
teine "Ei ole!"
mina: "ma arvan, et oled! võin selgitada (põlen juba innustusest)"
teine: "ei! Mind ei huvita. sa oled loll! Ma olen luuser! Kuidas sa ei näe (haletseva pilguga)"
mina: "olgu nii!" (jään oma arvamuse juurde AGA tõesti-tõesti tal õnnestus paari repliigiga mu arvamust tõesti kallutada). Ma tõesti arvan, et ta on luuser! Kurat, lasingi end mõjutada!

Pahatihti siis ma tunnen, et see inimene tõesti on luuser seega järelikult ja ma olen pahane, et lasin end manipuleerida. Tegelikult enne ma ju tundsin end hästi ja mõtlesin temast hästi. Ta ei saa sellest kunagi aru. PHÄHHHH!!! Ta räägib oma sõpradele ka, kuidas ma talle korvi andsin ja et MINA olen nõme!!!

Miks ei saa olla sõbrad?
-kuna minuga manipuleeritakse kogu aeg.

Kurat, mida ma siis ütlema pean? Mida sa ootad? Ma kardan, et meie suhtlemisest ei tule miskit.

Baaris
Üks hästi haleda olemisega mees ütleb: "ütle, kas nii kena neiu kui sina minusugustega ka suhtleb??"
MINA "ei!"

Tänaval bussipeatuses kuulen
"oi, küll ma olen paks" -eiei, sa pole üldse paks. -olen küll - ei ole - olen! -ei! jne jne jne.

Kas sa mängiksid minuga mängu "olen paks?" -EI!!!

Ütle üks number? -3 - vale, sina kaotasid!
ütle üks number! 46 - sina kaotasid!
ütle üks number! 78 - sina kaotasid!
ütle üks number! 5 -sina kaotasid!
Ma arvan, et kõik saavad mängule pihta. Seda täpselt ma mängin küll vahel mõne oma sõbraga. :) Palju parem.

Järeldus: Madala enesehinnanguga inimesed on ühed ülbemad ja isekamad inimesed, keda olen kohanud! See on tavaline taks.
EI, ma ei haletse. Ma lihtsalt keeldun.