Niisiis sa passisid kodus ja nautisid oma olemist. Sind piitsustatakse kellegi poolt, et sa hakkaksid liikuma. Sina aga mõtiskled hoopis, kes see keegi õigupoolest on (viitasid talle kui "ülikool"). Sulle ilmselgelt ei meeldi esitatavad tingimused, kuna sa väidad end olevat "raskestimõistetavas konfrontatsioonis". Niisiis sind sunnitakse kellegi tundmatu poolt tegema mingit tööd, mille oodatavat eesmärki sulle kas ei ole tutvustatud või sa pole vajalikul hetkel kuulanud. Tundub päris kohutav olustik, kuna faktiliselt sa ütled: "on päris keeruline mõista, mida me seal teeme". Ometi sa tunnistad, et sul on hea, kuna sul on selline tunne, viidates "on nii õige ja hea valik". Sa küsid ühtlasi, et kust see tunne pärineb. Ma järeldan küsimuse esitamise faktist, et vastuse teadasaamine on sulle kuidagi oluline.
Eelpool nimetatd teemad tunduvad veidi ebaolulised, kuna sa andsid selgelt mõista, et sind huvitab hoopis see "kui ma lasen üle oma tähtajad". -Teadusliku meetodi kohaselt on mõistlik teha korrektne uurimisplaan. Tead, Mart, ma siinkohal lõpetan nördinult, kuna mõistsin just, et sa tahadki tegeleda introspektsiooniga "lasen fantaasia lendu". Ja minu vastused oleksid kohatud. Ühtlasi selgus, miks sa olemist naudid. Selgus, miks ma ei oleks pidanud vastama.
Soovitan pöörduda biheiviorismi poole.
Sulle meeldib mõtisklemine. Sa oled selle endale sisse õpetanud. Et mõtiskleda, on vaja mingit teemat: kas söögitegemine, teadus, lemmikloom, kosmopolitääni seksinipid või nooruse hukkumine; sinu puhul on see keegi "ülikool".
Kui sulle meeldib süvenemine mingisse muusse teemasse, muuda subjekti.
Kui sa tahad teha kooliülesandeid, tee kooliülesandeid.
Kui sa soovid mõtiskleda, soovitan sisukamat teemat, kus oleks võimalik teha eksperimente.
Mis siis huvitab selle juures? ma juba kibelen, et eksperimendiplaan teha. ja hüpoteese mõelda. Teeme ära!
No comments:
Post a Comment