NB järgnevad katkendid võivad olla solvavad ja sisaldada ebatsensuursusi. Kirjanik on viisakas ja vabandab kõigi ees ette (ja panen ette ka taha, kui vaja).
“mul pole hea meel, kui ema mind sõimab. ta muretseb mu pärast. tal on mustmiljon reeglit peas, mida ma lihtsalt pean tegema. kui ma ei tee seda, kuida ta tuju või unenägu tahtis, siis ta võtab endale õiguse olla kirjeldamatult närvis ja sõimata mind. ta on kitsarinnaline, arg, konservatiivne, eelistab pigem vabandada. see on ta lemmiksõna. kas mainisin silmakirjalikkust? viisaka mulje jätmist teistele, kuid omadel näo täis sõimamist. Kes on olulised, on faking võõrad. Küla on oluline. keegi teine. ülemused on olulised. vanemad inimesed on olulised, keegi kirikupapp on oluline. “
/---/
ainukesed, kes ei ole olulised, on need, kes on “omad”. nende juuresolekul võib endale kõike lubada. omasid võib kästa, kuidas nad peavad käituma võhivõõrastega. neile võib jagada tarkust, kuidas viisakalt ja kenalt käituda tänaval, kus kiimased vanamehed neiule pilke heidavad. ema hurjutab oma tütrekest olema väärikas ja kasutama ainult sõna “Teie ” või “jah, härra”, kui kõrgemal ametipostil olev isik kutsub ta õlleläbule. väärikus peab olema igas keharakus ka siis, kui too tegelane vägistamist alustab. justnimelt. ära unusta, kellega tegu, tütreke. viisakus.
*nii palju reegleid, mida tuleb täita. rituaale, et vältida suhtlemist. et oleks välistatud küsimus: “kuidas läheb?
/---/
ei, ainult matsiplikad lähevad isiklikuks, ainult maakad lubavad endale võimalust laskuda intiimsustesse. tõeline moraalijünger istub lühikese seelikuga seal nurgas ja vahib sihitult ringi. ta on väärikas, kuid ometi tahab mehele saada. sellest see seelik. keegi peab ta võtma. ta peab täitma reegleid.
/---/
*On ka reeglid, kuidas armastajapaar peab käituma. Ämm valvab, et minia musitab tema poega õigesti. Äiapapa hindab, kas pojake suudab hinnalisele miniale pakkuda väärikat prantsuse suudlust täpset õigel ajal ja õiges kohas. Ka tema vana süda tahab uhkust tunda. Või noh, ta süda tahab saada rahu ja veenduda igal ajahetkel, et tõesti-tõesti, ta pojake pole veel suhteid mokka keeranud, jättes daamile õigel sel sobilikul hetkel mantli selga aitamata. Kes teda naine ikka tahab? Ta ju möku. Tuleb pingutada. Tuleb faking pingutada. Ja tuleb õpetust anda. Mõlemale.
/---/
“Neile tuleb nuudiga sisse peksta see, mis lapsepõlves tegemata jäi. Nüüd nad ju täiskasvanud, oh häda, mokas. Hukas! Väänikud. Pujaanid. Muidusööjad ja hoorad. Häda. Mina, vanainimene, pean ikka veel stressama, et nad päris hukka ei läheks.Sest mina ju tean. Minule peksti lapsepõlves malakaga mõistus perssest pähe, minu emale ja vanamemmele... nii ka mina pean hoolitsema, et sama hool saab kantud ka mu järeltulijatega. Ma tahan ju ometi lapselapsi näha! Lõpuks! ja minu ajal ei olnudki sellist sõna kui stressama; meie küll siis ei teadnud sellest mitte midagi.”
“Ma pean olema kindel, et nende suhted õnnestuvad.
Ma tahan lapselapsi. On seda siis palju palutud?”
Oma investeeringut tuleb kaitsta.
ReplyDeleteMa ei saa ju lihtsalt pealt vaadata. Muidu ei saagi noortest õigeid inimesi ühti. Ja kõik töö ja vaev on vastu taevast. Kesse tasub memme vaeva ja kannab oma pojad üle jõe? Tuleb midagi ette võtta, maksku mis maksab, enne kui memm hauas ümber pöörab.
***
Mina tean õigeid vastuseid, aga sina pead teadma (ainult) õigeid küsimusi.
No ütle mulle, mille jaoks on vaja igasugu totruste üle pead murda? Vaat kuis minu ajal sai... Käisid aga naaberkülas ehal ja kosisid kõige töökama neiu. Tegid aga tublilt tööd ja sai sust jõukas mees. Aga mis kasu on sellisest küsimisest, kui ka küla kõige targem mees vastata ei oska? Puhta ajaraisk! Endal kõik tööd ligadi-logadi! Ja kes annab oma tütre sellisele natase ninaga loodrile!? Mitte keegi! Lähed lollidemaale elama ja saad tohust rinnaga puunuku naiseks!