Tervist,
ma hetkel täna olen kergelt masendavas meeleolus. Ma ärritan ennast. Seetõttu mõtlen inimese väärtuse üle. Esiteks.
Mulle meeldis, et andekas (ja väärtuslik) Margus väitis Eesti Ekspressis, et depressioon on nagu matemaatika. Täna arutasime seda mõtet, Margusega. Mulle meeldib analoogia.
Rääkides depressioonist, tuleb meelde väärtuse teema. Ikka kipub olema väärtuslikkuse puudumine probleemiks. Kasutus, funktsiooni minetamine, üldine ebaõnnestumine.
Matemaatilist probleemi lahendatakse nii, et vaadatakse üle kogu info. Selgitatakse probleem, tehakse kindlaks eeldused. Tõendid, vastuolud, eeldused. Loogiline arutlus viib sihile. Paradoksid panevad meid ringe tegema, pead vaevama, valed eeldused ajavad ummikusse. Pea plahvatab. Loogilise arutluse oskus on hea, ülesandeid lahendada on põnev.
Inimesel ikka mõistus töötab ja info siseneb töötlust oodates... pähe. Küsimus on selles, mispärast inimesed tsüklisse sisenevad. Kinni jäävad. Kokku jooksevad. Elus on loogikaülesandeid. Kindlasti on kasulik, kui võtame kainet arutlusoskust oma otsustustes arvesse. Elu oma ilus aga tekitab emotsioone, vähemalt mulle, mistõttu on minu elu palju raskem kui loogikatehe. Kuigi oleks lahenduv, mu enda emotsioonid saboteerivad mu õnne ja tegutsemist. Selle asemel, et tunda mõtteprotsessist naudingut, ma tunnen hoopis ärevust, ja vaatan juutuubi. Igav.
Masenduses inimene on tõesti ebaadekvaatne. Selle asemel et endale peeglis otsa vaadata ja öelda ausalt (nagu tegelikult on) "ma tunnen end täna erakordselt sitasti!", ma ei tee seda. Ma unustan teadvusest ära, et mul on halb olla, JA hakkan hoopiski juurdlema, mis on mu väärtus. Tüüpiline.
Selle asemel et tunda end halvasti, hakatakse arutlema teemade üle, millel pole vastust. Lubage, mu kallis lugeja, ma arutlen nüüd selle siin kiiresti ära. Kui mul on täna see meeleolu, homme enam pole ja siis on hilja... OK. Võtame siis, oeh, koos selle üliraske filosoofilise probleemi ette.
Kui väärtuslik on inimene?
Kas osa inimesi on väärtuslikumad kui teised?
Mis teeb inimesest väärtusliku? Mis omadused või omandused?
Kas inimese väärtus on ümber arvestatav rahasse?
Kas väärtuslikkus oleneb riigi majanduslikust seisust?
Kas kõrge võimekus ja majanduslik efektiivsus on ühed võimalikud kriteeriumid?
Kui võimekus ja tootmisefektiivsus on tegurid, kas võib väita, et vaimupuudega inimesed on vähem väärtuslikud? Kas sama võib öelda ka füüsiliste puudujääkide ja kõikvõimalike töövõimet vähendavate haiguste kohta?
Kas väärtus on mõeldav vaid sotsiaalses kontekstis? Kas üksi metsamajas elav inimene on täiesti väärtusetu/väärtuslik?
Kas inimese ajutisest tegevusest sõltub, kui väärtuslik ta üldiselt on?
Kas väärtuslik inimene võib langeda oma väätuslikkuse tasemes allapoole? Kas ajutine töötus on üks kriteerium inimese väärtuslikkuse skaalale positsioneerimises? Aga pidev töötus?
Kas leidub inimesi, keda kõik peavad väärtuslikeks, aga objektiivselt on nad siiski väärtusetud?
Kas võib väita, et inimene on väärtusetu, kuigi mitu teist inimest on veendunud vastupidises? (Inimene raporteerib, et ta on väärtusetu, kuigi perekond ja sõbrad usuvad, et ta on oma töös efektiivne ja on väga abivalmis ja tore kaaslane).
Kas väärtuse küsimuses on võimalik mingisugunegi objektiivne tõde, mis ei sõltu inflatsioonist ega kohalikust valuutast?
Rääkides inimesest, tuleb tõstatada ka teiste olevuste väärtus. Kui väärtuslik on üks mardikas?
Kas osa ühe liigi mardikatest on väärtuslikumad kui teised? Mille alusel otsustada?
Kas imetajaid peaks käsitlema putukatest eraldi?
Nii, vastused käes, soovitan need üles kirjutada, kivisse. Mul oleks ehk mõistlik vaadata peeglisse ja endale teatada sedasamustki... (vaata üleval)... Arvan, et masendus on hea nõuandja ning veedan hetkel oma aega filosoofia seltsis.
Matemaatikutel on vaja oma töös paberit, pliiatsit ja paberikorvi.
Deprossioonis filosoofidel ainult paberit ja pliiatsit.
Selle asemel, et öelda, ma kardan oma elus üht pisitillukest, kuid mulle elulist ülesannet lahendada... Ma täna tahan tõeks kuulutada kogu jampsi, mida ma juhtumisi väärtuse teemadel mõtlen. Ei mingit paberikorvi. Ma usaldan oma depressiooni. Tema teab.
No comments:
Post a Comment