Saturday, September 1, 2018

Mure-mõtlemine

Elu on terve maja. Kui suur see on, kui lõputult palju kruve, naelu, tugiposte ja asju selle sees. Kas nõustud? Kui hea ei ole elada, kas leiad üles koha, mida parandada? Kas nii saabki üldse öelda? On vaja mõista, kuidas seda kõike teha, kaasa arvatud dekoratsioonid ja funktsioonid.

See öeldud, sul ei ole vaja õppida psühholoogiat või sisekujundust aastaid selleks, et endale pesa sisustada. Või panna üles uued kardinad, või tihendada aknad. Lihtsalt talupojamõistus aitab või kellegi suurema tarkus. Või mõtlemine, et välja mõelda.

Ma võin analüüsida su maja, kas otseselt või nii, nagu ma siin seda metafoori kasutasin. Ent eeldagem, et ma ei tea sind, kes sa seda teksti siin loed. Või kui ka tean, ka minult nõuab su majaga tutvumine aega, tähelepanu, aega, mõttetööd. Rasket analüüsi. Et siis selgelt näha, mis ja kuidas on parim miskit teha. Ja raha on ju alati piiratud. Nagu ka aeg.

Vabandan juba ette. See kõik on ebatäiuslik.
Ometi annan ma nüüd juhised sulle, mis suunas edasi mõelda ja kuidas käituda. Sest see on lihtsalt nii levinud eksimus. Kui sul on külm, siis iga ekspert võib öelda, et kontrolli, kas sa katuse panid majale peale. Novot. Ja katuse ehitamine on töö, mida saad ise vaikselt ära teha. Selle üüratu töö. Seega minu roll on imetilluke kui olematu. Ma võin anda vaid juhise, mis suunas vaadata, et teatud suur-suur ehitustehniline puudujääk saaks edaspidi vaikselt-vaikselt täiustatud.

1. kas sa sööd piisavalt ja piisavas koguses kehale väärt kraami
2. Magamine piisavalt ja kaitstult. Magamiseks on võetud aeg ja koht.
3. Turvaline keskkond
4. Füüsiline liikumine
5. Tingimused elu säilitamiseks
6. Hoolikas valik, millele tähelepanu suunata

Keskendun punktile number kuus. Ent see on seotud kõige muuga. Et magada piisavalt, tuleb mõttetöö suunata sellele mingi hetk, et sa läheksid magama. Samamoodi tuleb päris tihti süüa.
Kõigi puudujääkidega on seotud nähtus nimega MURETSEMINE. Kas sina analüüsid väga-väga hoolikalt ja täpselt õigel ajal kõik läbi?

Muretsemine on kui spontaanne strateegiline mõtlemine.

Selle strateegilise mõtlemise spontaansel vallandumisel võib olla paar komplikatsiooni:

esiteks: kuna sa parasjagu teed midagi muud (näiteks sööd või magad), siis OTSUSTAD esialgset tegevust jätkata ja lükkad tegevuse to-do listi. Ehk siis tegemata tööde nimekirja. Tegeled strateegilise planeerimisega näiteks nelja tunni pärast, õhtul kell seitse.

teiseks: sa otsustad SIIN ja PRAEGU strateegiliselt mõelda, ent sul pole käepärast paberit, pliiatsit ja kõrvatroppe, kuna viibid tänaval ja ootad bussi. võid OTSUSTADA istuda äärekivile, võtta kotist märkmiku ja minna koju ülejärgmise bussiga, kui kõik mõttejupid on vigadeta lõpuni sooritatud.

Mille poolest erineb muretsemine ja mõtlemine? ei erinegi. Ent kui inimene muretseb, siis üldiselt definitsiooni kohaselt on mõttetöö ebakvaliteetne kas pinnapealsuse tõttu või seetõttu, et ülesanne jääb poolikuks. Nagu matemaatikaülesanne koolis, kui kell helises. Muidugi juhul, kui käisid sellises koolis, kus oli ühiskondlik koolikell.

Täiskasvanuelus tuleks rõhuda mõtestatud kvaliteedile. Sest sa saad seda teha!

Mida on vaja teha elukvaliteedi tagamiseks?

Väga-väga keskendunult teha ükskõik mida. Ning keskendunult tegeleda strateegilise mõtlemisega. Mitte kunagi ei tasuks laskuda praagi tootmisse.

Ravijuhis:
Iga päev võtta muretsemiseks oma aeg. Muuta see rutiiniks. Muretseda 20 minutit päevas. Kindlal ette määratud ajal. Vääramatu loodusjõuna. Muretseda! Nii keskendunult, et see muutub sügavaks spirituaalseks kogemuseks. Nii keskendunult, et sa tõesti mõtled kõik lõpuni. Lähed lõpuni. ehitad seda päev-päevalt. Koos paberi, pliiatsi, mänguklotside ja joonistega. Iga päev uuesti, tutvudes eelmise päeva tööga, eelmiste päevade, nädalate, ja aastate tööga. Ehitad  seda lossi. Oled põhjalik, loov, mänguline. Kes kasutab oma keha, enda vaimu selleks, et luua silmade ees sümmeetria. Kes muundab maagiliselt kannatuse väärtuslikuks ravimiks. Kes ehitab konstruktsioone, milles iga detail on tervikusse ideaalselt sobituv.

Paber ja pliiats. Joonised.
Elu on matemaatika. Kui matemaatikaülesanne. Tuleb vaadata, mis sul on, ja samm-sammult tegutseda oma pisikese pliiatsiga. Kuniks sa naeratad. Nii kakskümmend minutit päevas. Ja siis jalutad, sööd, magad, suhtled ning keskendud asjadele, mida ma isegi su ellu ei oska praegu ettegi kujutada. Sest ka minu meel on piiaratud ja vajan paberit ja pliiatsit.

Kui tahaksid spontaanselt strateegiliselt mõelda, saad otsustada kindlalt seda mitte teha. Praegu. Sest praegu ma lähen magama. Liigutan oma keha selleks kergusega. Head ööd. Näeme hommikul kell 10, mu elu ja sinna moodustuma hakkavad mustrid kell kümme.

Ikka head
Tiina





No comments:

Post a Comment