Tunnistajaks on Emake Loodus ise! Või siis tehis-ilm ja selles kehtivad reeglid.
Kes orienteerub kiirelt maailma segaduses, "nähes" neid seaduspärasid, olles tõlkinud need seadused psüühika keelde - see on läinud mingist tavareaalsusest "läbi". Ent pange tähele, ma räägin praegu psüühikast. Mitte kehast, mis on astunud Taevariiki või paraleeluniversumisse. Et käis pauk ja läinud ta oligi. Ei!
Psüühika on imetabane. Psüühika treenimiseks ja seoste nägemiseks on loodud mitmeid psüühika-kosmoloogia-värke. Et on kirjeldus, kuidas selles "puhtas" seostemaailmas asjad on ja mis on seaduspärad. Erinevatel filosoofidel on erinevad kirjeldused, erinevad arhetüübid, konstruktid. Mõni konstrukt on kasulik ja rakendatav inimese käitumiskeskkonda, teised aga on mõttetud... Noh näiteks, inimene treenib end eriliselt reageerima iga kord, kui näeb kollaka alatooniga autot. Mis mõte sellel diskrimineerimisel on? See sõltub õpetajast, kuidas ta oskab enda süsteemi müüa...
Ja nüüd näide, mida see tähendab. Kuidas näha seoseid igapäevaelus? Kus on too reaalajas nähtamatu retsept, et kuhu ja millele tähelepanu suunata? Kuidas minna läbi värava? Kuidas olla beyond?Vist üks ilmekam näide tollest on see filmilõik.
Mees saab imevõimed äkki, läbi prillide. Arusaadavalt tuleb päriselus selle nimel teatavate protokollide läbi treenida iga päev.
No comments:
Post a Comment