On viledaks kulunud ütlus, et mitte kedagi ei saa õnnelikuks teha. Mitte kedagi ei saa aidata. Santi ei saa sundida, kui sant ei taha kõndida. Armastust saab kinkida, ent armastust ei saa nõuda. Armastust saab jagada, armastust ei saa anda. Nõu ei tohi anda.
Just. Aga mida see kõik tähendab? Enda õnnelikuks tegemine tähendab TEGU. Ehk siis isik TEEB midagi. Iseenda kätega. Kätega valmis. Ent käed võivad olla ka mentaalsed käekesed, mõttelised rotatsioonid. Looming teisisõnu.
Kui Sa hoolitsed kellegi eest ja jagad iseenda õnne, siis see võib inspireerida teisi ka, et nad ise hakkavad tegelema LOOMINGUGA ehk siis ise ka kogevad õnne. Ent kui jagad iseenda õnne, teine võib jääda liikumatuks kui tukunui. Nii öeldakse. Ta ei loo midagi uut, ta ei pinguta oma käsi, ei pinguta oma mõtteid. Ta vaid reageerib.
Ehk siis - just nii võib mõista lauset "mitte kedagi ei saa õnnelikuks teha". Isik kas tunneb end piisavalt turvaliselt, et hakkab loominguga tegelema, või ei hakka.
Mida sa saad teha, on luua hästi sõbralik, tore, loominguline õhkkond, kus kriitikal pole kohta, hukkamõistu meelega ei söödeta ning keskenud iseenda käekestele. Teed ennast õnnelikuks.
Piits ei plaksu täna.
No comments:
Post a Comment