Mul on mõnest õpetajast olnud ülim kasu isiklikult, kes on kasutanud kristluse metafoore. Samas - samas! Eestis on päris palju neid kristlikke õpetajaid, kellel ei ole väga efektiivset süsteemi. Nagu on eba-optimaalseid õpetajaid igal pool. Läbi ajaloo.
Minu ajalooõpikus oli üks teema, mida ma tõesti õppisin. See oli Suur Prantsuse revolutsioon ja asjad, mis oli elu enne. Nimelt oli õpikus näide indulgentside müümisest. Kalli raha eest müüdi pattude lunastusi isegi tegudest ette. Enne tegude tegemist. Et ikka siis, kui sussid püsti, võiks Taevariigis mõnulema kukkuda. Keegi ostis kalli raha eest indulgentsi ette - ja siis röövis toda kirikupappi. Patud said ju lunastatud.
hei! Jeesus ei ole selles ju otseselt süüdi, mis 18. sajandil toimus. Jeesus ametlike allikate kohaselt oli selleks asjaks juba surnud.
Nii ka geenius Nietzsche ei ole süüdi selles, et ta mitte-nii-geeniusest õde üllitas peale Nietzsche surma tema tsitaatidekogumiku. Käristas metafoorid kontekstist välja. Ja pole Nietzsche süüdi selles, et Adolf Hitler amfetamiini ja tsitaatidega liialdas. Teame paraku kõik ju, mis siis sai. Kurb!
Keegi peatas mind tänaval ning näitas Piiblis kohta, kus oli kirjas, et jumalaid oli mitu. Ma naersin tõeliselt lustlikult. Kui tore!
Veel toredam oleks aga, kui leitaks koht, kus on kirjas, et Taevariigi asukoht on igamehe sees. Vot see oleks tore. Või perverssem - oleneb kujustajast.
Samas psüühika arengut saab kirjeldada tõesti astudes kõrgemale, mägedesse, üle-inimeseks. Paremaks. veel üks ja teine ja kolmaski kiht. Nagu matemaatika, on see mudel. Metafoor. Või joonis. Joonis, mis kirjeldab kogu maailma psüühika jaoks. Seda nimetatakse mandala.
Kui on väga häid kristlikke õpetajaid, kes mulle suudaksid samm-sammult teha selgeks, kuidas lapsukeste psüühikat arendada - ma kuulan. Nagu ma kuulan budistlikke õpetajaid, kes näitavad mulle treeningmeetodeid ja individuaalseid meetodeid. Ega iga pakk pole terav sünnipäraselt.
Kui on keegi, kes on teinud täiesti oma süsteemi, oma metafoorid - ma kuulan. Ja vaatan. Kui tore!
Samas on mulle selge, et igapäevaelus ei ole mõtet, käed rüpes oodata, mida tähed toovad. Mida jumal teeb. Mida saatus minuga toimetab. Selle üle rumineerida ei ole mõtet. Vaid hop-hop ohvripositsioonist välja ja rakendagem enda jõudu. Olgem enda elu disainerid. Ja siis ei pea rumineerima teemal "jumal". Selle asemel saab pühenduda jumalikkusele - matemaatika ja ülim kaastunne, laste õpetamine. Armastuse ülimad vormid.
ma ei võta endale õpetajaks noortekoguduse liiget, kes pitchib mulle kristlust, kui best safe deal - tee mis sa teed siin elus pattu - juba kristlane olles on su saatus peale surma garanteeritud Taevas. Ja siis saab mõnuga õlut lasta, nagu praegu....
Maailm on, nagu ta on. Meis on võti miskit teha. Ja tõesti ei ole vahet, mis metafooriga ohvrit süüdistavaid, täielikult abitult ignorantseid repliike jagada: "ju olid sa pattu teinud, et su laps suri - jumalal olid temaga oma plaanid" või "oi, küll nad olid endale halba karmat kogunud, et kõik need juudid ahju aeti". See viimane olla päris budistliku õpetaja kommentaar olnud ammu. Ju ta imestas, et mis see karma siis tegi.... Ju jäigi imestama - arvan ma - kui ta just ei näinud vajadust teemad enda jaoks veelkord lahti mõelda.
Loo moraal? Ignorantsus on paratamatu ja vältimatu, kui isik ei ole iseend veel ületanud. Iga laps sünnib jäägitult ignorantsena. Ent igas lapses on kuni surmani mingi võimalus kasvada, areneda, muutuda, transformeeruda. Mida keegi õpib, sõltub kultuurikontekstist, meie perest, ehk meie kõigi õpetajate pädevusest. Nemad õpetavad meile elu, näidates meile ette - kuidas elada. Ja mida öelda. Meie ise saame pelgalt sünteesida - juhul kui jõuame arengus nii kaugele. Või siis matkida, reageerida. Pelgalt.
Juhul kui isik ei saa aru põhjuse ja tagajärje seostest, ajab ta ülirumalat juttu täpselt niikaua, kuniks ta ära õpib oma õpetajatelt, kuidas olle arukam. Ja seda tööd ei saa keegi kellegi eest ära teha.
Nii võib arst uurida patsienti, otsida sümptomeid, ja leida diagnoosi. Siis lugeda diagnoosi ja vastata: ohhoo - teil on need sümptomid, kuna teil on see diagnoos. Adumata, et kui ei oleks sümptomeid, ei oleks ta minevikus - oma eelnevates eludes - pannud ka diagnoosi. Kui kurb!
Seega. Rahvas. Kelle vastutus on otsida endale adekvaatne õpetaja? Kas oled ikka veel eesti keele ohver ja ei suuda uskuda, et parimad matemaatikaõpikud on venekeelsed?
Hop-hop ohvripositsioonist välja. Kui Eestis ei ole... siis ei ole!
EDIT: triger warning. Vist kõige humoorikam ühe tuntud kristliku metafoori tõlgendus on päris naljakas ja ropp... "kui sind vägistatakse, siis keera teine auk ette" :P (st Kui keegi lööb sind vastu üht põske, keera ette teine põsk)
Ja veelkord - mina seda metafoori välja ei mõelnud ja minu isik ei ole vastutav selles, et need metafoorid on olemas maailmas - ja neid kasutatakse.
EDIT nr 2. soovitan soojalt enda jaoks asjad läbi mõelda. Mitte mõtlejatele vihast nõretavaid kirju saata. Miks? Sest see kulutab su elu aega. Samas võib ka kiusulektüüri lugeda sama rütmiliselt ja elurõõmsalt kui Shakespeare'i teoseid: ;)
No comments:
Post a Comment