meeste ja naiste sõprusest

Mina: Kas naised ja mehed saavad olla sõbrad?

Meessoost "ammune vestluspartner" (Erich): [pikk mõttepaus] Sõbrad? See tähendab siis usaldust ja mingeid ühistegevusi?! [paus, mille lõpus on tunda iroonia nauditavat raskust] Miks mitte!

Neiud, ma üritan aru saada ja selgitada, miks sõprus mehe ja naise vahel on võimatu. Vähemalt mõne mehe arvates, kes hakkab rangelt oma naise tegevust ja vabadust piirama. Neiud, mu pöördumine on pühendatud teile, et paremini mehi mõista.

Ei loe absoluutselt, mida sa sellest asjad arvad isiklikult (jah/ei), mida su sõbrannad arvavad või meessoost sõbrad, kellega "hängimas" käid ja vabalt lolle nalju räägid ja muresid kurdad ja naerad jne.... Kui sinu (abi)kaasa või poss-sõber teatab, et mehe ja naise vahel on sõprus võimatu, on asi naljast kaugel ja sul pole mõtet talle oma (ja oma "meessõprade") arvamust antud topicus peale suruda. Tema arvab teisiti. See on karm lugu. 

Meie kultuuriruum on suhteliselt vaba ja moraalitu, olgem ausad. Samal ajal kui osades maailma kohtades käib diskussioon selle üle, kuidas garanteerida, et naised ei pääseks internetti oma süütust kaotama võõraste meestega pläkutama, käib meil siin kontrollimatu verbaalne ja füüsiline hooramine ja kõik arvavad, et see on täiesti OKEI. Mõnes kohas on tõesti nii, et naine ei või võõra mehega, kes pole ta sugulane, sõnagi vahetada ega samas ruumis viibida. Kas sa tõesti tahaksid endale naist või õde, kes on oma elus enne abiellumist võõra mehega rääkinud? Keegi ei taha! Internet on patupesa, vend ei saa kontrollida, kellega õde suhtleb!

Meie, kulla neiud, hoorame ringi kogu aeg! Vähemasti verbaalselt.

Nii. Üritagem nüüd paarist lihtsast asjast aru saada. Hipiajastu free love ja eelpool kirjeldatud radikaalne moraal ja vabaduse piiramine on kaks äärmust, kuid enamik eestlastest langeb kuhugi sinna vahepeale. Aga mitte samasse kohta! Samal ajal kui mõni on veendunud, et emotsionaalselt saab lähedane olla vaid ühe inimesega ja mistõttu muude tegelaste segamine teeb elu ja süsteemid hapuks, siis mõni teine hoopiski kardab füüsilist konkurentsi, mille taustal on igati mõistetav asjaolu, et imepisike teoreetiline võimaluski mehele sarvi teha ajab ta maakeeli hulluks ning tapab igasuguse usalduse. Kuidas "sõpru" defineerida, oleneb ärevusest. Mõni ei karda midagi, mõni kardab kõike - lähedust, ajanappust, üksindust, konkurentsi, hukkamõistu, naerualuseks saamist, hülgamist, ausust, valetamist, eneseavamist... Inimesed pole sama puuga löödud.

Tõesti on pahatihti nii, et normaalne tugev ja lahedatest ja intelligentsetest meestest ja naistest koosnev sõpruskond võib sel meeldejääval hetkel mõraneda, kui keegi grupi neiu "võtab omale lõpuks mehe". See mees, heitnud neile suurepärastele meesisenditele pilgu peale, näeb neis ohtu iseendale ja loogilise käiguna otseselt keelab naisel nendega kohumise või kaudselt manipuleerib naist ajapikku oma sõpradega hüvasti jätma. Mida asjalikumad inimesed, seda suurem oht! Ka sõbrannad võivad saada suure paugu, kuna miks peaks asjalik naine oma naissõpradega suhtlema, kes on nii moraalitult vabameelsed tead-küll-kes (rõhutagem, et ka nemad hängivad emotsionaalselt hunniku meestega ringi). Mõni mees taluks pooletoobistega läbikäimist, kuid kindlasti mitte tugevate austusväärsete alfa-isastega (JA emastega, kel saatjaks teravmeelne alfa)!

Kulla naised, palun mõelge tõesti järgi, mida te teete ja tehke seda teadlikult! Mõnes kultuuris olete täielikud litsid! Te vaid vaadake, palju liha on näha te facebooki piltidel ja rannas! Miks te arvate, et iga mees arvab, et on täiesti okei sedasi teisi mehi ahvatleda? Need teised võõrad mehed ju "irvitavad" te mehe üle selsamal ajahetkel, kui te nende võõrastega räägite. Iga sekund, mis on pühendatud muule kui oma mehele, on kristalne tõsikindel fakt, et teised mehed on selle hetke varastanud;  röövinud kellegi omandi -  ja on sellega sinu seaduslikku meest, kellele sa kuulud, alandanud. Nad on sind kasutanud, tarvitanud, tarbinud sind oma vajaduste rahuldamiseks! (halloo neiud, mis on nende tuunitud fotode funktsionaalsus teie enda arvates? ilusal siledal mittemärguval kriitpaberil või läpaka ekraanil?) Mees valvab oma naist ja tahab, et mitte keegi ei saaks teda ohustada ega tema üle naerda. Keegi naerab. Küla naerab!

Kulla naised, mis iganes on te definitsioon sõprusele, ei aita ebakindlat ja väärikuse kaotanud meest see, kui teatad, et tal on sõprusest vale definitsioon ja arusaam. Vaadake! sõprus on võimatu, sest ükskõik mis ka ei juhtuks - või täpsemini teie enda väitel ei juhtu -  mees ja naine sobivad miskitmoodi loogiliselt kokku. Temal on püksis... ja sul on...! Ära hakka vaidlema. Siin pole argumente.

Sa ei tunne ennast! Mõtle ise, kui veedaksid mitu nädalat oma parima meessõbraga tundras, kast viina seltsiks, mitte ühtegi hinge lähikonnas... Mida sa nädala pärast teed? Vahid põhjapõdraga tõtt?

Kui kaks meest on talvel pakasega matkamas, siis võib-olla nende külmunud kehad leitakse lõpuks, üks telgi ühes otsas, teine teises, kägaras. Ilmselgelt mõistetavalt üritades nii sooja saada oma viimastel hetkedel enne fataalset alajahtumist. Nad olid sõbrad.

Kui su meessoost kavaler on ebakindel ja ärev selle teemaga, pole sul naisena mõtet põhjendada, et sa ei kavatse teadlikult minna Lapimaale või mägedesse, kast kondoome eesliga kaasas. Aga võib-olla su "sõber" kavatseb? See on meeste maailma asi, mida su kavaler kardab. Ta kardab alla jääda ja pähe saada ja alandatud saada ja ilma jääda. Isegi kui sina kluppi minnes usaldad oma saatja-meessõpra, miks sa eeldad, et su mehel on teda ja tema bioloogilisi instinkte põhjust usaldada? Su mees ei usalda enda hormoonitasetki, vend mõistab teist venda; teise mehega saab ta olla sõber, ta mõistab teisi mehi - sa oled ahvatlev ja vastupandamatu. Ilmselt su mees mõistaks seda meest, kes su vägistab, kuid ühtlasi peab ta tapma.

"Ma ei armu oma meessõpra kunagi!" Kui sa arvad, et sa iial ei armu oma meessõpra, miks sa ennast niimoodi usaldad? Võib-olla su niinimetatud meessõber teeb läbi isikliku transformatsiooni ja saab su unistuste meheks. Äkki su meessõber  "kasvab suureks", kuigi sa juhtumisi teda praegu ei vaata kui meest ta lapsikuse tõttu. Äkki ta loeb häid flirtimisõpikuid, kuigi sa pead teda "ebahuvitavaks, kuid informatiivseks ja armsalt nunnuks"? Äkki ta saab ajukahjustuse ja ta isiksus muutub? Äkki ta muutub alkoholi ja hormoonide tõttu ohtlikuks sinu ja su mehe aule, kuigi kainena on enam-vähem? Äkki sina naiivselt rikud oma mehe väärikust? Äkki sa kisud tüli ja jooksed pärast oma sõbra juurde ülekohtule lohutust saama? Äkki sulle endale kukub tellis pähe? Äkki sa ise saad lõpuks täiskasvanuks ja oskad oma sõbras näha tõelisi väärtusi täieliku ja täiusliku mehena. Selliseid asju juhtub vahel!

Ja kuulge neiud, miks te üldse suhtlete meestega, kes on teile nii vastikud, et igasugune kehaline kontakt oleks välistatud igasugustel tingimustel. Ärge väitke seda! See on solvav kõigile.

Kaks naist, kes teevad ajaviiteks järgi kõik need kehalised harjutused, mis lesbiporno rubriigis turustatakse, ei riku mehe väärikust. See on lahe.

Lahendus? Mul pole ühtki pakkuda, ma pole sellele mõelnud. Juur on ebakindel boyfriend. Mis muu põhjus sel veel olla saab? Kas on veel rahumeelseid lahendusi peale selle, et näiteks...

1. sulged end oma mehega sotsiaalsesse isolatsiooni 

2. üritad tõsta oma mehe enesekindlust (loodetavasti õnnestub)

3. paned end enne välja minemist riidesse

4. vms