Sunday, July 15, 2012

Loomulikkus


Teate millest on mul kõrini? Teesklusest. Meile, naistele pidevalt söödetakse ette, kuidas peab olema, et iga hinna eest mehele meeldida. Kuid milleks see? Et hiljem teada saada, et ta kestab voodis 5 minutit ja ma ei tohi selle kohta midagi öelda ning peangi sellega leppima kuni suhte (jumal hoia kui elu) lõpuni?

Eelmisel suvel sattusin sirvima Ellen Feini ja Sherrie Schneideri raamatut „Reeglid, kuidas saada mehele“, mis ilmus 1995. aastal ning üleöö muutus bestselleriks – kokku müüdi üle 2 miljoni eksemplari. Ehk veel üks näide selle kohta, kuidas tambitakse naistele jaburust pähe! Raamatu müügiedu näitab üksnes seda, kuivõrd tõsiselt seda võetakse. Teeskluse malli võetakse üle ka teistesse eluvaldkondadess ja nagu alles hiljuti postimehe online-lehel sai lugeda kultuurikatla juhi Evelyn Sepa mõtet, et eesti naised julgevad küsida üksnes Rimi poetädi palka. Aga meid polegi ju millekski muuks ju õpetatud, kas pole? Seetõttu ongi oluline olla loomulik – kõigis sfäärides.



Kui mõelda suhtlemisele, siis esimesest kohtumisest peale peaks inimene olema see, kes ta on: mängides kedagi teist, andes välja valesid signaale, saame vastu täpselt sama teeskluse. Ning kuidas hiljem, sellises valede rägastikus, saakski selgeks teha, mis on mis või kes on kes?! Ainsaks õigeks võimalikuks variandiks on loomulikkus. Kumbki osapool ei pea pingutama ega muutma enda käitumist, sest vastasel juhul ei leitagi sobilikku partnerit.

Inimesele on looduse poolt määratud otsida kaaslast, mõtlevad isendid aga soovivivad leida just seda, kes oleks subjektiivses maailmapildis just see ideaalne, mis hõlmab endas paljusid parameetreid.Väga oluliseks komponendiks on, et aktsepeeriksime teist poolt täpselt sellisena, nagu ta on. Mängides kedagi teist aga hävitame eos idee, et meid võetakse sellistena, nagu oleme. Esmamuljet pole võimalik hiljem muuta ning uuringute tulemusena on selgitatud, et ligikaudu 2/3 esmamuljetest jääb muutumatuks ka pärast mitmekuist pidevat suhtlemist. Kui soovime, et partner aktsepteeriks tingimusteta, siis peamegi vastavalt käituma ning olema just need, kes oleme.



Mõtleva inimese jaoks suhtlemise areng suhteks on järk-järguline protsess, mis hõlmab endas mitmeid astmeid: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne ja füüsiline atraktiivsus.
Naistele üritatakse selgeks õpetada, et kohtingul rääkimine on halb. Naine, pidades jahti mehele, peab seda tegema nii, et mees arvaks, et hoopis tema valis saagi ning saavutas edu. Täielik absurd! Kas kahe inimese suhtlemine ja hiljem sellest kujunev suhe on pidev konkurents? Ei! Ükskõik milline suhe on koostöö ning selle edu aluseks on võrdsus. Elame kahekümne esimesel sajandil, kus inimesed ongi võrdsed – pole vahet oled mees või naine – mõlemad on väärtuslikud! Kui aga minna kaasa alandlikkuse vooluga, siis kaob loomulikkus. Kui üks pool otsustab end alla suruda, siis vaimse tervise seisukohast pole see kasuks – nii et naised, te võite rääkida!

Me ei ela enam kiviajal, kus üks on saak ja teine jahimees, vaid on täiesti loomulik, kui naisel on omad huvid. Naine ei pea valima, kas naerda mehe naljadele kaasa või mitte – ta lihtsalt ongi loomulik. Endaga toime tulev meesisend eelistab adekvaatset käitumist: naist, kes ei pinguta ning kes ei tee kõike, et meeldida.



Pesemata hambad, kammimata juuksed, haisvad kaenlaalused – on see loomulik? Looduses küll. Hügieen ja teatud kombed ning tavad kuuluvad siiski elementaarse viisakuse juurde, kuid kindlasti on inimesi, kes on selles vallas läbinisti loomulikud ning seda ei saa neile pahaks panna! Kui nad leiavad samasuguse partneri ja on õnnelikud, siis pole see teiste asi! Loomulik pole see, kui inimesel pole loomule omane iga päev tolmuimejaga majas ringi käia, kuid kes teeb seda üksnes selle tõttu, et partner on suur korraarmastaja. See on teesklus! Sellisest suhtes ei tule midagi välja.

Samuti on loomulik füüsiline tõmme. Oletame, et ühel sotsiaalsel koosviibimisel saavad tuttavaks noormees ja neiu, nad jäävad vestlema ja kogu õhtu jooksul tunnevad teineteise suhtes huvi. Esimese astme sobivus leidis aset: leiti ühiseid nimetajaid, ühised huvid ja seltskond – vajalikud eeldused on olemas. Mis edasi on loomulik? - Seks. Täiesti loomulik, kui tegemist on noorte täiskasvanutega, kes mõlemad teavad, mida teevad.

Füüsiliselt, vaimselt ja sotsiaalselt küps isend ei tekita sellest probleemi. Eesti Vabariigi seaduse järgi alates 21-st eluaastast võib käia kasiinos – ühiskonna poolt on see piisav vanus eeldamaks, et inimene suudab vastutada enda emotsionaalse seisundi eest. See ongi piiriks, millal inimene võib käituda enda seksuaalsusega loomulikult ning olla see, kes ta on, ning teha seda, mida ta soovib).



Ühiskonnal on normid, mis meid piiravad. Reeglid on selleks, et suruda inimesed raamidesse, et vältida äärmusi. Kui ollakse raamidest väljas, siis kunagi ei tea, mida selliselt inimeselt oodata. Kontrollimatust!? Paljud sotsiaalsed normid takistavad loomulikku käitumist. Kuid milleni see viib? Visualiseerimiseks võtan koordinaatteljestiku, kus y-telg määrab elamuste maksimumid ja miinimumid, x-telg on aga ühiskond, mis soovib, et inimese kogemus asetseks üksnes sellel teljel, et kõrgpunkte ehk lollusi poleks. Kui alluda kõigile normidele ja piirangutele, siis tulemuseks ongi vormitu hall mass, mis asetsebki emotsionaalselt x-teljel.

Inimene otsib enda üht ja ainsat ning kui esialgse noormehe ja neiu näite juurde tagasi tulla, näemegi, et kõik astmed korraga astuda on inimloomusele loomulik. Inimese teadvuses on hirm jääda üksi ning teatud haridusastme omandanuna teab inimene alateadlikult, kuivõrd väike tõenäosus on tal leida see üks ja ainus nendest miljonitest siin maakeral. Kui leitaksegi keegi, kelle suhtes usutakse, et tema võib see õige olla, siis aja kokkuhoiu mõttes võetaksegi kõik suhtlemise astmed korraga ning tehakse selgeks üksteise sobivus või mittesobivus. Küpsed isendid oskavad jääda paarilise suhtes viisakaks ja lugupidavaks ning vajadusel edasi liikuda teisele haiget tegemata edastades üheselt mõistetavalt sõnumi, et sobivust polnud.

Sellise loomulikkuse juures aga peituvad muidugi mitmed ohud. Emotsionaalsest poolest rääkides - enne suhtetrepist üles jooksmist peaks veenduma, et partneriks on vaimselt ja sotisaalselt küps olend ja motiivid on samad kui sul. Sellisel juhul on mõlema käitumine loomulik ning täiesti terve.

Kui inimene soovib olla õnnelikus suhtes. on oluline algusest peale olla tema ise ja jääda endaks. Kuna me ei ela kiviajal, siis eesmärgiks pole mitte saada hea saak, vaid võrdne partner. Seks pole enam tabu – ka mitte esimesel kohtumisel – kui tegemist on küpsete isenditega.

P.S. Muideks, näitena selle kohta, et naistele kirjutatud reeglid ei tee õnnelikumaks: alguses mainitud raamatu autor, Ellen Fein, lahutas abielu.