Minasõnum ON parim! Iga lapski näeb nii ilmselget fakti!

Hei kuumad fännid, kes ootavad põnevaid sõnumeid! Lubage esitleda - see ON ülimalt efektiivne ja mõjus õppevahend minasõnumi temaatikast! Ühtlasi paari sõnaga ka demagoofiast! Sest see on nii! Fakt.
:D
(Piinlik fakt)

Niisiis!  (aitab naljast :P)
Draamatekst  minasõnumi mittekasutamisest ja tagajärgedest on siin (ma ise autor, 2011.a) http://eluteooriad.blogspot.com/2011/09/vaidluste-sonumid-intelligentsetele.html

Ma kirjutan lubatud kokkuvõtte TÜs toimunud seminaridest, mille käigus õppisime efektiivsete ja emotsionaalselt mõjusate sõnumite koostamise põhimõtteid. Tegime rollimängudega olulised näited läbi (eriti suur osakaal rollimängul oli Marguse rühmades). Mu sõnumi põhimõte oli üldjoontes vaid tõdemuses, et nii teiste kui iseendaga suhtlemisel tuleks vältida kategoorilist kõneviisi ehk „on“ kasutamist, kuna kategooriliste tõdede väljastamine (ikka teaduslike!) uuringute järgi tekitab inimestes stressi ja mõjub nende mõtlemist halvavalt. Kas ikka ON? ON? Isegi teaduskeeles kasutatakse ettevaatlikult: „Hüpotees sai (justkui, meie tagasihoidlike andmete põhjal) kinnitust...“ Inimest, kes väljastab mõttetuid lauseid a´la: taevas on sinine, taevas on roheline, taevas on ilus... tajutakse (ikka mingite uuringute järgi) kas nähtamatuna (probleem paarisuhetes) või ärritavana ja väheusutavana (justkui katkine arvuti, kellel on veateade). Sama probleem on käskude jagamisega. „(Palun) vii prügi välja“ või "Palun korja mänguasjad kokku" :P Minu arvates on vaimustav teada, et teadlik spetsialist võib ennustada paarisuhte püsimist või lagunemist 94 % täpsusega, olles jälginud suhtlust vaid mõned minutid (autor John Gottman).

Rääkisime, et eneseteadvusega olend mõtleb siis tihti, et „mis õigusega“ mind käsutatakse vms, ja isegi kui ta ei mõtle teadlikult, võib ta tajuda automaatselt stressi ja vastumeelsust. Mina isiklikult usun, olles enda mõtlemist uurinud, et vastumeelsuse juured minu puhul on segases sõnumis. Mina jään mõtlema, et miks ja milleks ning kas ikka on vaja ja kas tõesti kohe....jne. Parem on (uuringud soovitavad!) öelda soojade suhete nimel: „Mina tahan, et...“. Selline enda eest kõnelemine aitab luua kontakti oma tunnetega ja mis parim – aitab arendada eneseteadvust ka teistel inimestel (loomulikult uuringute järgi). Eneseteadvus on paljude inimeste jaoks hoomamatu, aga mul on hea ja vabastav teada, et õnneks saab eneseteadvust arendada formaalse koolihariduse omandamisega ja elukestva teadliku õppimisega. On korduvalt veenvate uuringutega näidatud, et haridusel on meie mõtlemisele, mälu, emotsioonide ja käitumise juhtimise võimele oluline mõju. Sellist head ja efektiivset sõnumit nimetatakse minakeeleks, minasõnumiks või enesekehtestamiseks.

Mis õigusega minuga targutatakse? Sõna „on“ on mõjus demagoogiavõte, mis tekitab võimsaid emotsioone. :D Aga kel jäi midagi arusaamatuks... ma ei taha, et kurvastaksite, et kohe seminaris kõigele pihta ei saanud. Ma vähemalt üritan selles kirjas arusaamatud kohad puust ja punaselt näidete varal selgeks teha.... Ma loodan, et nutikamad oskavad selle näite toel näha, kuidas erinev keelekasutus tekitab tugevaid emotsioone ja kehalisi aistinguid, see kas motiveerib või demotiveerib. Seminaride lõpus tegin teadmiste kontrolli, mille teksti ma ka analüüsisin. Instruktsioon seminari lõpus oli: „Ma tahan tagisisidet“. Nii et ma ei andnud spetsiaalset käsku, et vot, nüüd te PEATE õpitut rakendama. Ometi on kontekst selge: tagasisidet loen mina ja mina saan sellest endale tagasisidet. Nutikamad aimasid, et nad võivad mind mõjutada ja eriti nutikad taipasid, et nad võivad endale reklaami teha, kirjutades lehele ka enda nime (mis loomulikult jäi mulle ka meelde, kui oli eriti efektiivne sõnum). Reedestes rühmades ma küsisin tagasisidet kaks korda. Vastuste autor võis jääda anonüümseks, kuid vastuste lehed olid omavahel lingitud. Teise tagasiside instruktsioon sisaldas rõhutust, et see on minu motiveerimiseks ja endale reklaami tegemiseks, et ma tahaks teid tööle palgata. Aga kõigest kohe edaspidi...., mis algab nüüd!

Hei hästi motiveeritud tudengid!

Mul on väga hea meel, et nädal on läbi ning saan arvuti taga istuda. Ma lubasin kirjutada kokkuvõtte koos lisaselgitustega ja kergendatult ma tõden nüüd, et leidsin selleks siiski ka aega. Paljud teist väljendasid mitmel viisil isiklikku vaimustust teema vastu ning innustasid mind edukalt teema üle lähemalt mõtlema. Ma tahaksin vastata küsimustele ja sain teie sõnumite analüüsiga (tagasiside keelekasutuse analüüs) ka lõpuks valmis. Kes motiveeritud ei ole, ma ennustan, ka nemad peaksid saama siiski sellest kirjast väga kasulikku infot. Ma ei kirjuta liialt keeruliselt, ma luban. Ja pealegi – te elasite seminari üle. :D

Mul on soe tunne, et mõned edumeelsemad teist tahavad endale võtta suurima väljakutse – suhtlus inimestega. Arvutid, isegi kõige võimsamad neist, on minu arvates suhteliselt väike väljakutse. Mind paeluvad suurimad väljakutsed, programmeerimisega tegelenud ma ei ole juba mõnda aega (milline kergendus!), selle asemel huvitun nüüd inimese ajust, mälust, mõtlemisest, emotsioonidest... ja uurin ka praktikas, kuidas inimese sees toimuvaid protsesse on võimalik mõjutada. Mul on ülimalt hea tunne, kui minu isiklikku vaimustust jagatakse. :D

Mul on hea meel, et Margus, mu vana ja kartmatu sõber, usaldas mulle suure väljakutse. Ma olen uhke, et Margus kaasa tegi ning meie ühine suhtlus osutus suurepäraseks õppematerjaliks, mis mõnedes tekitas küll mõnes tudengis segadust (ja emotsioone), kuid mõnede jaoks oli nende sõnul silmiavav kogemus. :) Muidugi aitäh Mirjamile, kes oma rühmades vedas praktikumi osa täiesti üksinda. Aitäh Kristale, kes mu noore kolleegina nõustus tudengeid praktikumi osas juhendama. Aitäh innustunud tudengitele, kes tulid rohkete küsimustega ning aitäh neile, kes ärritusest hoolimata suutsid rahulikuks jääda ja mitte karjuma hakata.

Niisiis – praktikumide sisuks oli sõnum, et suhtlemine kui protsess ja õige keelekasutus ON inimeste puhul üüratult oluline.

Ma arvan, et leian teie tausta teades sobiva metafoori kirjeldamaks ajuteaduses kehtivat seaduspära arvutite analoogiat kasutades:

Kui kasutada vale sõnastust või tooni, ajus toimuvad protsessid ei kulge eesmärgipäraselt. Inimaju on justkui tohutu võimas kompuuter, mis koosneb mitmest kihist. Kihid on omavahel ühendatud. Info töötlemiseks kulub inimajul ülimalt vähe aega: näiteks me suudame ülikiiresti ja vigadeta otsustada, kas pildil on auto. Arvutitel kulub selleks aega kaua ning vigade protsent on suur. Mõningatel juhtudel on masinad õpetatud tohutute andmekogumite abiga niimoodi välja, et nad suudaksid tuvastada inimesest kiiremini, näiteks vähirakke. Aga masinõppest oskab rääkida ka Margus, sest ma tean seda kindlalt. :)

Närvirakk üksi töötab ka umbes nagu kompuuter – tal on võimalik vaid kaks olekut – signaal on olemas või signaali ei ole. Võib tähistada küll, et on olemas 1 ja 0. Nagu arvutil.

Miks on inimese aju nii võimas? Võimas aju aitab meil keerukate ülesannetega hakkama saada.

Kuidas saab inimse aju otsustada nii kiiresti, kuigi temas on tohutult protsesse? - sest inimesel on emotsioonid.

Emotsioonid on loodud infotöötluse kiirendamiseks.
Miks on meil eneseteadvus? - Eneseteadvus on loodud paremaks info haldamiseks ja eesmärgipäraseks käitumiseks.

Mis on intelligentsus? - Intelligentsus on võime infot töödelda KIIRESTI ja VIGADETA.

Me rääkisime seminaris meie inimestega suhtlemise keelekasutusest, keele kasutamine võib meid teha AUTOMAATSELT ärevaks. Keelekasutus võib meie sees luua AUTOMAATSELT vaba ja motiveeritud tunde. Keelekasutus võib meie aju töö AUTOMAATSELT halvata. Keelekasutus võib meie aju tööd AUTOMAATSELT muuta loominguliseks ja leidma probleemidele uudseid ja efektiivseid lahendusi. AUTOMAATSELT all mina mõtlen teadvuse väliselt, Sinu teadliku tahte väliseid protsesse. Väga jämedalt võttes – ärevusega tegeleb sümpaatiline närvisüsteem; innustuse ja rahuliku loogilise mõtlemisega parasümpaatiline närvisüsteem.

Mõnes seminarirühmas ei uskunud mitte keegi, et suhtlemiseta võib üks inimene hakkama saada. Mõnes seminarirühmas mööndi, et autistid võivad internetist leida valmis toodetud sõnumeid ja neid oma tegevuses ära kasutada (kui nad neid mõistavad mingil tasemel). Aga infot ise teistele inimestele nad tootma ei pea. Ma isiklikult kahtlen, kas ilma kasvõi kaudse kommunikatsioonita on teistel inimestel võimalik autistide vajadusi rahuldada. Ma usun, et mingil viisil väljendavad ka erivajadustega inimesed oma täitmata vajadusi. Mõnede uuringute järgi võib rahuldamata vajadus ilmneda agressiivsuses või depressioonis, või... (ilmselt oskad ise näiteid tuua...)

Milline on efektiivne kommunikatsioon? Efektiivne teistele inimestele arusaadav sõnum on peaaegu alati mina-keskne. See tähendab, et info päritolu ja usaldusväärsus on arusaadav, mistõttu teised inimesed saavad infot efektiivselt enda jaoks ära kasutada. Kui inimene väljendab sõnumeid viisil, et ta ise ei ole teadlik, kust tema info pärineb, siis inimest tajutakse teiste inimeste poolt kui katkist arvutit, mis väljastab mõttetuid andmebaite. Seda tajutakse emotsionaalselt häirivalt. Inimese automaatne töötlus „toodab“ vastiku emotsiooni.

Emotsionaalne seisund inimesel määrab aga selle, kuidas ta on võimeline mõtlema ja tegutsema. :) Lisaks arvavad mõned humanistid, et inimese heaolu on väärtus omaette ning õnn on parem kui kannatus. :P

Miks on tudengil suhtlemise oskust vaja?

Eesmärke on mitmeid. (kas ikka on nii, kas sa mõtled ise või tahad võtta vastu mu käsu, et õpi ära?)

1.Et olla rahuldustpakkuvates suhetes, mis teevad tunde nii heaks, et kõik ajuprotsessid kulgevad tõrgeteta.

2. Tõrgeteta info edastamine (kas kedagi üllatab? :P)

3. Saavutada koostöös eesmärk hankida süüa, peavari jne (käia mammutijahil? :P)

jne

Mind kurvastab, et efektiivse sõnumi koostamisega said hakkama üllatuslikult vähem tudengeid, kui Margus ennustas. Mina ei üllatunud halbade tulemuste üle, mina olin meeldivalt üllatunud, et Marguse rühmades umbes 3 tudengit sai edukalt efektiivse, selge ja lugejat motiveeriva sõnumiga hakkama. Uuringute järgi tehnoloogiavaldkonna tudengid on (muidugi olenevalt sisseastumiskatsete normist) keskmiselt vähem võimekad efektiivsete arusaadavate sõnumite koostamisel.

Minu ja Marguse seminaris olevad subjektid väljastasid mulle kontrolltestis (ehk tagasisides) mulle lugemiseks ja analüüsimiseks selliseid sõnumeid ehk „fakte“, nagu....

Seletused olid pigem arusaadavad. Sisu kui selline jäi arusaamatuks. Nägite Margusega välja nagu vana abielupaar. Teemad olid paljutõotavad. Margusest oli palju abi, ta aitas Teie laused paremini lahti mõtestada. Näited ei olnud väga hästi valitud. Tuleb välja, et paari lause vahetamise taga on peidus palju rohkem mõtteid ja tundeid, kui välja paistab. Raiskasid 1h minu elust. Tänases seminaris oli tore see, et kõneldi ka psühholoogiast. Liiga palju näiteid oli alguses. Jutt on liiga teoreetiline ning kõlab pigem poliitilise kampaaniana. Kohati läks liiga filosoofiliseks. Jättis külmaks/tuimaks. Kahekõnet oli kohati huvitav jälgida ja näha, kuidas erinevad tagasisided ja vastused mõjutavad inimesi. Vahepeal läks natuke segaseks. Kõik arvamused on ju tegelt õiged või siis parandatavad. Jutt ei olnud kaasahaarav ning kohati ka arusaadav. Jätkuvalt pole eriti sisukad need seminarid. Oluliselt uut infot ei tulnud, sest olen iseseisvalt palju uurinud psühholoogia kohta. Lisaks polnud ka kogu mina-sõnimi teema veenev. Võiks käituda enesekindlamalt. Mõjuv esinemine oli. Tiina on täielik läbikukkumine. Täiskasvanud inimesed oskavad suhelda. Kui lapsele anda vaba voli, kas ta õpib või mitte, siis ta ei käiks koolis ja ei õpi. Emotsioon on hea vähemalt. Käsutamine pole hea. Päris keeruline oli jälgida. Teema ette kandmine oli arusaadav ja seda oli lihtne jälgida.

Aga vaadake palun parem ise lõiku iseenda teksti näidistest, mida te väljastate paberile! Kas pole mitte mõttetu segapuder vigastest „faktidest“!!! Kas te kõik olete vigased masinad, kes väljastavad suvalisi lauseid?! Kus on tõde? KUS??

Te olete punt noori halvasti programmeeritud ja väheinformeeritud kompuutrid, kes ei taju OBJEKTIIVSEID FAKTE!!! Mis see kõik siis oli? Mu analüüs näitas, et SAMA seminari kohta oli vastandlikke „fakte“. Kas te ei suuda hoomata, et TEISED TAJUVAD OLUKORDA TEISITI??? „Faktide“ väljastamine paneb mind kurvastama, kuna see on ilmne märk eneseteadvuse puudumisest. Ja mida kindamalt ja jäigemalt te seda teete, seda suurem ON teie isiklik läbikukkumine inimesena! Te olete vigane masin, kes ei jõua teistega kokkuleppele. Masin, mis ei kompileeru. Masin, mis ei suuda end võrku ühendada. Fuih! Noh, kas nõustute mu lausega? 

Kas tunnete enda kõhus pinget?

Kas tunnete end innustatuna?

Miks?

Millise sõnumi keelekasutus mõjutas?
Ping?

Arvamusi oli palju, nädalas oli 8 seminari (fakt!), igas seminaris oli paras ports inimesi. Esmaspäevases Mirjami rühmas tagasisidet ei küsinud, reedel palusin mõlemas rühmas 2 korda järjest arvamusi kirjutada. Ma küsisin esinemise lõpus: „Ma tahan tagasisidet endale:“ peale arvamuse kirjutamist oli instruktsioon midagi sellist: „Ma tahan endale motiveerivat tagasidet nii, et ma tahaksin enda käitumist muuta ja ühtlasi tahaksin Teid endale tööle palgata. Te tegelete ka enda mainekujundusega.“

Marguse seminarides oli tudengite hulk, kes suutis koostada selge enda muljeid ja emotsiooni kajastava sõnumi, keskmiselt 3, ning muljetavaldav hulk isikuid sai hakkama enda mõtte- ja mäluprotsesside kirjeldamisega (sest ma tegin analüüsi). Mirjami rühmas kolmapäeval ja neljapäeval oli tudengite hulk, kes sellega praktikumi lõpuks hakkama sai, ümmargune null. See kurvastas mind väga, kuna mul oli tunne, et Mirjami praktikumi osas te vist ei teinud mitte midagi ega saanud hästi aru, miks te seal olete??? Kas Mirjam oli ebaveenev või teie olite laisad? Reedel toimunud seminari Mirjami rühmas osutus, et suurem osa tudengeid soovis proovida koostada lause, mis kajastaks isiku subjektiivset arvamust või muljet. Kusjuures täiendav ülesanne – motiveerige mind teadlikult – ei muutnud efektiivsete sõnumite hulka. Ma lootsingi suuremat õpimomenti tekitada, kuna püüdsin luua emotsionaalselt häiriva õhkkonna (kuna eelmised Mirjami rühmad tundusid olevat halva õpiefektiga). Minu motiveerimise asemel üritati abitult väljendada, et mina olen isiklikult süüdi faktis, et tudeng ei suuda oma emotsiooni reguleerida või ei suutnud viisakalt varem ära minna ja jäi minu pärast bussist maha. (Mul on tema pärast tõesti piinlik). Mul oli ka hale meel lugeda süüdistusi ja kui ma ei oskaks oma emotsiooni ja mõtteid reguleerida, ilmselt hakkaksin ka karjuma.

Kas teie tahaksite mind tööle võtta, kui ma ei suuda õigel ajal bussi peale minna?

Ma usun, et tudeng tõesti jäi bussist maha (ma usun seda fakti), kuna ta mõjus mulle veenvalt. Kui see oli peen nali, siis nüüd teate, et ma ei taju seda kui peent nalja. Küllap tunnete nüüd mind paremini ja oskate enda sõnumeid paremini koostada ;)

Oskate paremini ja teadlikumalt enda tulevasi tekste ja kõnet koostada. Te oskate. Tõepoolest! Te olete rohkem mindful. Te olete rohkem teadvelolekus, ärksameelsed.

Minu südant soojendas ja meelitas kõige rohkem üks naljahammas esmaspäevases rühmas, kes üritas demonstreerida, et ta on minu soovitatud naistega suhtlemise lektüüri lugenud ja üritas mind oma kavala sõnumiga ära sebida. :P :D Kirjutas oma nime ka peale ja puha... hmmm... (see nimi jäi mul ka kergesti meelde, kuna mul tekkis emotsioon).

Ma tahaks nüüd asja kokku võtta, kuna kell on hiline. Minu sõnum oli loodetavasti selline, et arukas inimene arvestab sõnumi koostamisel sõnumi vastuvõtjaga ning teeb seda osavalt. Arukas eneseteadvusega inimene definitsiooni järgi:

1) suudab iseenda emotsioone ja mõtteid teadvustada

2) suudab enda emotsioone ja mõtteid muuta

3) inimene tajub oma keskkonda ja oskab seda sihipäraselt muuta

4) inimene mõistab teisi inimesi ning mõistab, kuidas tema tegevus mõjutab teisi

5) inimene oskab enda ja teiste käitumist juhtida

:)

Naistele meeldivad eneseteadvusega mehed, ja mehi erutab (lisaks värskele naise korpusele) ka mõtlemisvõimeline ja emotsioonidega eneseteadlik inimene. Fakt. :P

Ma tahan, et seminar jääks teie emotsionaalsesse mällu ning edaspidi selle kogemuse mõjul läbi elu paneksite tähele, kuidas meie suhtlemise stiil ja toon mõjutab teisi inimesi. Ma tahan, et te paneksite tähele teksti, mis teil niinimetatud loomulikus olekus „torust tuleb“. :)

Ma tahan huvilistele hea meelega lisaks materjali anda, kuid üldise kõigile mõeldud kirja kirjutamiseks olen hetkel vähe motiveeritud. Ma tajun, et võib-olla on asi selles, et (väike) osa tudengeid teatas, et psühholoogia ja suhtlemine ja suhted on totaalselt mõttetu värk. :P

Raamat, millest minasõnumi näited maha lugesin (mõned juba kirjutasid üles ka): „Psühholoogia. Poliitika. Võitlus. Kuidas võita avalikus väitluses?“ autor Anatoly M. Zimichev (konsulteeris väidetavalt ka Obama valimisvõitlust).

Naiste sebimise ekspert nohikutele: David DeAngelo (Mulle meeldib ta õpetus väga. Ma soovin, et kõik mu vestluskaaslased oskaksid sedasi käituda, küll siis oleks mul hää...)

Paarisuhte teadlane: John Gottman (juutuubis on ka näited) Gottman on uurinud laboris intiimpartnerite suhtlemisstiili juba 40 aastat, keskendub nii armumise tunde säilitamisele kui ka ülesannete sooritamise edukusele. Tema võrrand on hämmastavalt täpse ennustusväärtusega.

Mõnedes seminarides oli ka juttu, kuidas tunda ära hea inimkäitumise konsultant (ehk psühholoog), kes inimestega toime tulemise kohta võiks head nõu anda. Leidsin minu hinnangul netist päris hea koha lugemiseks, mida soovitan: http://askdrrobert.dr-robert.com/goodtherapist.html. Ma tahan veelkord meelde tuletada ja südamele panna, et Eestis on psühholoogi ametinimetus reguleerimata, mistõttu töötab sellel alal igasuguse tausta ja teadmiste ja eetiliste tõekspidamistega inimesi. On teadusliku tõe otsijaid, on ajaloolise tõe praktiseerijaid, on isehakanud tõdede pealesurujaid. Psühholoogiks hakkamine võib ajendatud olla võimujanust, võib olla soov midagi tõeliselt kasulikku ära teha (2 peamist põhjust uuringute järgi).

Lõpuks ma tahan väga öelda ka seda, et teget kogu matemaatika ja statistika on loodud, et keerulisi protsesse mudeldada. Faktoranalüüs, korrelatsioon.... isegi keskmise arvutamine... Psühholoogid on loonud nutikaid meetodeid, et ennustada inimkäitumist ja mõjutada tulevikku. Psühholoogia uurimisvaldkond (kõik, kellel on süsinikust kompuuter ehk närvisüsteem) on keerukam, palju keerukam kui räniühenditest koosnevad arvutid. :) Ja keerukam kui füüsika, kus me saame muuta ka inimesed punktmassideks. Aga füüsika on ka äge (minu arvates)! Elan Higgsile kaasa hetkel.

Ma üritan tuvastada viiruseid inimese mõtlemisprotsessides, ja need kõrvaldada, nii et mõtlemisprotsessid ja emotsioonid toimiksid jälle efektiivselt ja miks mitte – ka nauditavalt.

Mulle meeldib isegi vabal ajal psühholoogia ja aju teemadel mõelda, tegelen ka juba aastaid näitlemisega (Tartu Üliõpilasteater, Emajõe Suveteater) ning kirjutan suure naudinguga igasuguseid veidraid tekste, proovin inimesi loogiliselt (ja emotsionaalselt) mõtlema panna. Juba aastaid olen Marguse (ja veel mõne inimsega) pidanud mulle väga nauditavalt ja innustavalt ägedat blogi, mis rõõmustab, kurvastav ja ärritab arutlevate, emotsionaalsete ja provotseerivate sõnumitega meie ustavaid ja uusi fänne.

Võib-olla tekkis Sul isu vaadata Steve Jobsi esinemisi ja oskate vajadusel samuti koostada nii mõjukaid kõnesid kui tema (ilma selle soovita ei võetavat mõnesse kohta töölegi), ning veelkord – „I Have a Dream,“ Martin Luther King.

Parimat!
Tiina
(ja Tiina tõeliselt innustav abiline)

PS Mis puudutab assistenti, siis maagia hakkab tööle vaid siis, kui kommunikatsioon on erakordselt efektiivne ja innustav (nii näitavad mainekad uuringud).

Mina oma assistenti ei ähvarda (osa tudengeid soovitas ähvardada, et ta tahaks paremini tööd teha). Fakt. :) ...ja fakt!
.
















(vabandust väga, aga tänan tähelepanu eest... hiilides vaikselt minema. ja nüüd olen ma jälle nähtamatu)




EDIT: Minult küsiti, kas minasõnum on tõesti nii hää ja lahendab kõik probleemid. Vastus on ei. Loe mu varasemat sõnavõttu http://eluteooriad.blogspot.com/2012/11/kes-sa-mulle-oled-labiraakija.html

Suhtlemisoskuse ABC ei ole piisav, lahendamaks eksistentsiaalseid ja olmeprobleeme, ega ka raskeid suhteprobleeme. Samuti on suhtejutuga aja täitmine sisutühi elu elamise viis.

Loe lisaks arutlevat mõttekäiku näiteks http://www.psychologytoday.com/blog/cui-bono/201211/are-i-statements-better-you-statements

ABC on vajalik. Aga tähestiku valdamine pole piisav, et töö eest palka saada. :) Kui ABC-d ei valda, võib kaasa tunda, ABC teadlik eiramine aga on vägivald. Loe väikest näidisdialoogi (ise koostasin mõjuka stseeni) http://eluteooriad.blogspot.com/2011/05/aitah-mu-vanad-sobrad.html

Tühja rääkimise ja mõttetu hädaldamise-kaeblemise eest palka ei maksta!
Suu las parem kiidab kedagi või seisku jõude! Pikem filosofeerimine -  http://eluteooriad.blogspot.com/2013/09/on-raakimine-hea-voi-halb-sorry-naised.html
Minu enda elust üks mu enda emotsioon - http://eluteooriad.blogspot.com/2013/05/hadaldav-elustiil-teeb-tuju-sks.html

Samuti - vahel üliraskete suhteprobleemide korral, kui inimene hakkab tasahilju ennast väljendama (ma tahan, ma tunnen, ma soovin)... võib vastuseks tulla suur tüli ja röögatus: "Sinu tahtmised ei loe siin majas midagi!" Noh, siis on asjade seis selge ning kui orjaseisusest ei ole võimalik põgeneda.... tuleb hoida madalat pofiili, nagu öeldakse.
Siis oleks vist "Maul halten und weiter dienen" kohane väljandus, mida suhetega toimetulemisel meeles pidada. Minasõnumi vormi saab kasutada vägivallaakti teostamisel
 lühikesed näited -  http://eluteooriad.blogspot.com/2011/05/sonavabadus.html
ilukirjanduslik mahlakas kirjeldus, kui kohtad võimukat inimest http://eluteooriad.blogspot.com/2011/04/appi-mind-arendatakse-kuidas-ellu-jaada.html

Nüüd on päevakorral küsimus, et miks ma nii palju iseenda kirjutistele viitan. Põhjus on selles, et ma olen produtseerinud paari aastaga siia päris palju teksti. Olgu, see on põhjendus, mitte põhjus. Ma tahan iseenda kogemusele viidata, võttes metatasandil kirjutatu ja välja öeldud asjad kokku. Minu kogemust te vaidlustada ei saa ning minu enda kogemus on Teile veenev materjal. Nutikamad juba ammu on guugeldanud otsisõnu laiast internetist ja käinud ka raamatukogus viidatud teoste järel (nagu Erich), nii et MINA praegu saan seda teksti siin vääristada nimelt just iseendaga. Aga sellest oli kogu mu sõnum.