Abielust - patoloogiliselt

Mispärast on abielu patoloogilised pooldajad ja eitajad ohtlikud? Miks ma ei taha nendega suhteid? Miks soovitan seda sullegi?! Uskumatu, kuidas see toimib. Lihtsalt küsi esmakohtumisel, kas tegelane on põhimõtteline abielu vastane. Või siis pooldaja? Kelle kinnismõtteks on -jajaa - abielluda!

Taustaks ütlen ära niipalju, et abielu on juriidiline leping. Mõne jaoks on see kohustus jumala ees, aga usklikest ma täna ei räägi. Et oleks selge -  leping on üldiselt hea ja kaitseb osapooli, annab hulga hüviseid riigi poolt, samas võib see tuua kaasa tülisid inkassaatorite ja muude varalepingutega. See arutletud ja kaalutud, lähen edasi.


Vihkajatest
Siin on jutt lühike. Kui vihkaja on piisava tarkusega, saab ta aru, et inimestevahelisi suhteid ei muuda halvaks mingi sotsiaalseid hüvesid pakkuv paber. Mõnel on skeem peas, et abielus inimesed on õnnetud. Oleksid nad õnnelikumad üksi olles või oleks kõik hästi siis, kui ei oleks kunagi pidu peetud ja klaase kokku löödud? Kas paber või pulmapidu iseenesest rikub kõik ära? Ei?! Okei, arutlusvõimet nagu on.

Mis siis paneb abielu vastu olema? On 2 põhjust.
1 variant. Inimene on ebausaldusväärne. Jah, ta tahab elus lihtsalt võtta ja koguda. Ta saab aru, et abielu annab hüvesid, aga ta on ikka selle vastu. Miks? Sest sel hetkel kui ta teisele noa selga lööb ja minema kõnnib, meeldib talle see, et ühiskond ei vaata talle viltu. "Mida?" küsib ta suurte silmadega. "Mina ei tea, mida see eit ajab. Mina võtan oma 7 asja ja kaon. Ma pole midagi võlgu."
või siis "Mis, keri põrgu, vastik mees, meil ei olnud midagi ja lapsed on minu. Ma sõidan oma uue silmarõõrmuga välismaale ära".
Ma võtan nsisi nagu sokke, enam ei meeldi, viskan minema. Kui vingub - uks on seal. Nii on mehe jaoks parim.

Kas ma peaksin tahtma pikaajalist suhet kellegagi, kes rokarollitab minuga ja mingil suvalisel hetkel, kuid on lausa ette plaaninud mulle noa selga lüüa? Keegi, kes põhimõtteliselt plaanibki enda kasuks kõik pöörata ja mitte saada hüviseid lepingust, kuna lepingu temapoolsel rikkumisel on kohustused pinnuks silmas? Kasi minema, kalts, kui sinuga enam lõbus pole! Ma ei vaevu sinuga isegi kenasti suhet lõpetama vaid pesen tagumiku püha veega puhtaks ja kõnnin süütuna minema.

2. variant. Vihkaja ei usalda mitte kedagi. Jah, ta saab aru, et abieluga kaasneb peale hüvede ka kohustusi. Kas ta on võimeline aru saama kontseptsioonist, et mõned inimesed tunnevad üksteist väga hästi ja usaldavad nii palju, et abiellumine on loomulik samm? Ei! Neil on miljon lugu sellest, kuidas kõik mehed on sitapead ja bandiidid. Või kuidas naised on kasuahned bitchid! OK, mõned on, võib-olla enamik on. Aga sa väidad, et maailmas põhimõtteliselt ei leidu mitte kedagi, kes oleks väärt abielulist suhet?! Küsi ka, ega too juhuslikult hinges feminist pole - võid vabalt avastada, et neiuke jälestab kogu meessugu. Jah, ka sind, kui sa pole naisena sündinuna lunastatud!

Sinuga on midagi väga valesti sel juhul ja kas ma peaksin tahtma sinuga suhelda, kui sa pead mind ka potentsiaalseks kõrilõikajaks? Kõiki pead selleks. Tore küll. Kui oled naissoost, siis tõenäoliselt unistad sellest, kuidas viljastada lapsi ilma meestepoolse teeneta. Või mehena unistad, et naistele näidataks mingite jõudude poolt kätte nende tegelik loomulik koht.

Patoloogilised pooldajad

Teiega on veel lühem jutt kui vihkajatega.
Sa saad ju aru, et paber ei loo veel mingit suhet? Oled usklik? Ei ole? Mis sul siis viga on? Sa usud, et inimesed peavad olema juriidiliselt kinni tsemenditud ja maailm saab otsa, kui on põhjust leping lõpetada! Usud sa, et inimestel on mingi kohustus elada sama toanaabriga elu lõpuni? Ütleme, alustad ühikooliajast ja nii kuni kirstuni? Kas sa usud, et inimesed võivad muutuda, nii et oleks täiesti loomulik suhelda vahelduseks ka teistega, kellega on samad huvid? Ei?
Kas sa arvad, et inimestel on kohustus töllerdada aastakümneid üksteise kõrval isegi siis, kui nad oleksid palju õnnelikumad kuskil mujal? Halloo! Teha üksteise elu põrguks - on ikka elu eesmärk valitud! Kas emotsionaalne julgus elu juhtida ja otsida õnne on läbikukkumine sinu maailmapildis? Kas arad on rohkem hinnas, kes 20-aastasena pannakse paari ja nii karkudega ja ilma edasiste mõttepausideta veel oma 80 aastat takkajärge, kui jumal tervist vaid annaks?!
Kui sinu elu eesmärk on saada ometi omale naine või mees, et siis rahulikult vedeleda (elu eesmärk on täidetud ju), on see ikka päris-päris VAU!-efekt minu jaoks. Mis ma olen sulle siis augutäitja? Või olen auk, mida täita?

Ma omanditundest ja armukadedusest ja vabaduse piiramisest ei räägigi. Midagi pole rääkida.


Põgene, vaba laps!

Vau! On ikka asju. Kuidas oleks kontseptsiooniga, et ma olen täisväärtuslik kaaslane ja naine ja sina oled ka imeline inimene? Võib ju kokku saada, istuda maha, jagada maailmasid ja tunda, et me pole üksi. Ma ei kavatse oma sõpradele nuga selga lüüa ja usun, et kõik saab selgeks ühel või teisel moel. Ootan, et minusse suhtutaks ka lausa soovitava imetlusega, et arvestatakse võimalusel mu nõrkustega ja võetakse nagu ma olen. Ajapikku saab su selgemaks üksteise veidrused ning saab tugevusi lihtsalt fantastiliselt koos töötama panna. Suurepärane ju. Ja ma usun, et kui ma tahan millalgi edasi minna mujale, siis kas see muudab põhimõtteliselt midagi? Ei, me saame asjad selgeks ja ma ei reeda kedagi. Kui teine otsustab mind teadlikult kahjustada ja sellega suhte lõpetada, siis on seegi tema vaba austusväärne valik ja tahe (eelistaksin muidugi teisiti). Võib-olla ise hakkan reeturiks ükspäev, kuid seda ma täna enda kohta ei tea, kui kibestunud olen mõne aasta pärast. Ei kavatse, aga olen avatud muutustele. Tead mis?! Ma olen vaba, mul pole mingit neurootilist silmust kaelas ja ahelaid ja karjeid "EI, seda sa teha lihtsalt ei tohi, või muidu....". võin kõike teha, ja ma võin olla inimesega pikaajalises suhtes, kus kasvame koos ja teeme uusi asju. Kuniks on see vajalik ja meeldiv ja eluterve.

Niisiis kui -
...sa oled ebausaldusväärne
...sul on probleeme inimeste lähedale laskmisega, kuna sa ei usalda mitte kedagi
...sul on tõsine kinnismõte suhte ja inimese omamisest
...sa kavatsed abielluda kellegiga selleks, et tollele haiget teha hiljem (nt võtta ära ta raha)

.... siis ma olen aus ja ütlen, et minuga suhelda oleks ikka päris tõsine viga. Sa ei saa minult seda lugupidamist ja armastust ja omaksvõttu, mida iga inimhing võiks väärida.

PS. jah, ma arvan, et suhte lõpetamine on valus. Muidugi on. On siis vaja suhte lõpetamist vältida ja  edasi  vegeteerida? Kelle pärast? Kas lapsed ütlevad sulle pärast suur-suur aitäh, emme ja issi, et olite kirjeldamatult õnnetud meie pärast. Aitäh! Olite suureks eeskujuks! Kui keegi abiellub selle pärast, et pärast on raskem ära minna üksteise juurest - tulge maa peale, inimesed. Mul pole lihtsalt sõnu. Võid peeglisse vaadata ja öelda endale suur aitäh! Juhhei, tänu abielulepingule satun lahutuspaberitega otse vaimuhaiglasse. Või kui maksad lahutuse raskusega oma partnerile kätte - vaata peeglisse ja mõtle, mis sorti inimene sinust on saanud ja ütle veelkord aitäh nutikuse eest. Sest on üsna kindel, et mitte keegi teine seda ei ütle.